Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, defende katak formasaun rekursus umanus, fortalesimentu kultura jurídika no kooperasaun akadémika nu’udar pilár ba reforma setór justisa no konsolidasaun Estadu direitu demokrátiku iha Timor-Leste, iha nia diskursu enserramentu ba Kongresu Internasionál hosi País Lian Portugés nian ba da-4 – IBDFAM/EMERJ, ne’ebé hala’o iha loron 10 fulan-jullu tinan 2026, iha Salaun Nobre Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian, iha Dili.
Kongresu, ne’ebé hala’o husi loron 8 to’o 10 fulan-jullu ba dala uluk iha Timor-Leste ne’e organiza hosi Institutu Brazileiru Direitu Família no Susesaun (IBDFAM), iha parseria ho Eskola Majistradu Estadu Rio de Janeiro nian (EMERJ),ne’ebé halibur majistradu, jurista, akadémiku no reprezentante sira hosi instituisaun justisa sira husi país lian portugés oioin hodi diskute tema sira ne’ebé relasiona ho direitu família, direitus umanus, protesaun ba ema sira ne’ebé iha situasaun vulneravel liu no kooperasaun jurídika luzófona.
Iha mós sesaun enserramentu nian, Ministru Justisa, Sérgio Hornai, destaka katak, durante loron tolu serbisu nian, “Dili sai nu’udar kapitál ba diálogu no reflesaun jurídika”, hodi halibur reprezentantes hosi Angola, Brazil, Portugál no Timor-Leste “atu ita hanoin hamutuk, kona-ba harii sosiedade ida ne’ebé justu, umanu, no inkluzivu liu”. Governante ne’e salienta liután katak “sistema Justisa modernu no efisiente, ne’ebé maka sistema Justisa ne’ebé Ministériu Justisa no Governu Konstitusionál IX hakarak hametin nafatin, la’ós de’it ida ne’ebé uza prosedimentu sira ne’ebé di’ak liu. Liuliu kona-ba justisa ne’ebé tau dignidade umana iha sentru preokupasaun hotu-hotu nian”.
Iha ninia diskursu, Xefe Governu subliña importánsia husi kooperasaun akadémika entre país lian portugés sira, hodi afirma katak “parseria internasionál sira iha ámbitu akadémiku nu’udar esensiál ba troka ideia sira, esperiénsia no solusaun sira, ba implementasaun estudu no artigu sientífiku sira, no mós ba produsaun literatura ne’ebé atu revela realidade kulturál, sosiál no polítika husi nasaun ida-idak nian”. Nia mós hatutan katak, iha Timor-Leste nia kazu, “kooperasaun ho nasaun belun sira, liuliu país lian portugés sira, ne’ebé akompaña ita dezde ita-nia independénsia, hala’o papél importante ida iha prosesu dezenvolvimentu país nian, iha ne’ebé formasaun ba kuadru sira no rekursus umanus importante tebetebes”.
Hodi hanoin fali kona-ba perkursu istóriku nasionál, Kay Rala Xanana Gusmão salienta katak “luta povu timoroan nian permite kriasaun Estadu direitu demokrátiku foun ida, no loke dalan ba harii sosiedade ida ne’ebé harii iha respeitu ba dignidade umana, no prinsípiu fundamentál sira seluk ne’ebé estabelese iha Konstituisaun Repúblika Demokrátiku Timor-Leste”. Nia mós hateten katak Konstituisaun konsagra valór sira hanesan autodeterminasaun, liberdade, igualdade entre mane no feto, protesaun família, no mós respeitu ba direitus umanus.
Primeiru-Ministru mós destaka importánsia família nian, hodi rekorda katak “família hanesan sélula baze ba sosiedade. Família nu’udar espasu primordiál ida ba protesaun, domin, kreximentu no aprendizajen” no hatutan tan katak “Estadu iha responsabilidade atu apoia família sira iha misaun ida ne’e”. Nia hatutan mós katak protesaun ba ema sira ne’ebé vulneravel liu ezije kuadru legál ida ne’ebé adekuadu no profisionál kualifikadu sira, hodi afirma katak “Estadu iha devér atu proteje ema sira ne’ebé vulneravel liu” no katak protesaun ida-ne’e presiza “lei adekuada, rekursus umanus formadus, liuliu iha área sosiál no justisa, iha kapasidade atu hatán ho forma adekuada, lalais no justa, hodi permite ezersísiu direitus fundamentais ho efetivu hosi sidadaun sira hotu”.
Haree ba prioridades Ezekutivu nian ba setór justisa, Xefe Governu afirma katak “prioridade ida husi ha’u-nia Governu maka reforma setór justisa, no parte esensiál ida hosi reforma ne’e maka formasaun ba atór justisa atuál sira no iha futuru, hodi sira bele identifika problema loloos sira no foti desizaun sira ne’ebé justu no apropriadu”.
Iha parte ikus hosi intervensaun ne’e, Kay Rala Xanana Gusmão husu envolvimentu hosi universidade, profesór, investigadór no estudante sira atu prepara jerasaun sira iha futuru, hodi salienta katak “mundu akadémiku, profesór no estudante sira, iha misaun ida ne’ebé importante tebes” no mós katak “ha’u fó hanoin, kriasaun ba lider jerasaun foun sira iha ita-boot sira-nia liman”. Nia defende mós atu hametin kultura jurídika no investigasaun iha Timor-Leste, hodi konsidera katak “eventu sira hanesan Kongresu ida-ne’e no parseria ne’ebé nia reprezenta, sei kontribui ba fortalesimentu kultura jurídika, kultura reflesaun no kultura investigasaun iha Timor-Leste”.
Primeiru-Ministru mós alerta kona-ba dezafius ne’ebé hamosu hosi teknolojia foun no intelijénsia artifisiál, hodi husu ba joven, profesór, investigadór no akadémiku sira atu promove estudu kona-ba tema sira ne’ebé kontribui “ba promosaun Direitu, lei, direitus umanus, koñesimentu no ikus liu, ba toleránsia no mós dame koletiva”. Nia insentiva mós Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL), núkleu IBDFAM nian iha Timor-Leste, no mós instituisaun ensinu superiór no investigasaun nian sira seluk atu organiza debate no parseria ne’ebé hametin reflesaun krítika no mós preparasaun ba futuru lider sira nasaun ne’e nian.
Iha atividade loron tolu nia laran ne’e, Kongresu Internasionál hosi País Lian Portugés nian ba da-4 oferese espasu ida ba troka esperiénsia entre instituisaun no espesialista sira hosi nasaun luzófonu sira, iha ne’ebé sira ko’alia kona-ba tema sira hanesan protesaun ba direitu feto no labarik, relasaun familiár, rejistu sivíl, adosaun, violénsia doméstika, métodu konsensuál ba rezolusaun konflitu, no mós protesaun ba ferik-katuas no ema ho defisiénsia, hodi kontribui ba hametin kooperasaun jurídika entre Estadu partisipante sira.