Ministru Komérsiu no Indústria, Nino Pereira, lidera delegasaun hosi Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba Série Reuniaun hosi Asembleias Estadus-Membrus Organizasaun Mundiál ba Propriedade Intelektuál ba dala 68, ne’ebé nia serimónia abertura hala’o iha loron 7 fulan-jullu tinan 2026, iha Jenebra, Suisa. Delegasaun ne’e inklui mós Embaixadór no Reprezentante Permanente Timor-Leste nian ba Eskritóriu Nasoins Unidas no Organizasaun Internasionál sira seluk iha Jenebra, António da Conceição.
Asembleia sira OMPI nian halibur Estadu Membru sira Organizasaun nian hodi diskute asuntu sira ne’ebé relasiona ho propriedade intelektuál, aprova programa serbisu no orsamentu instituisaun ne’e nian, no mós hametin kooperasaun internasionál hodi promove inovasaun, kriatividade, no dezenvolvimentu sustentável.
Iha ninia diskursu nasionál, Ministru Nino Pereira reafirma kompromisu Governu nian hodi hametin sistema nasionál propriedade intelektuál no agradese ba OMPI nia apoiu. Nia destaka katak, iha sekuénsia hosi adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMC, sigla iha lian portugés) no nia integrasaun iha Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN), propriedade intelektuál asume daudaun papél ida ne’ebé maka relevante liután iha dezenvolvimentu ekonómiku nasionál.
Ministru informa mós ba Estadu-Membru sira katak Kódigu Propriedade Industriál iha hela faze finál aprovasaun nian hosi Parlamentu Nasionál, ne’ebé sei sai baze legál ba kriasaun Gabinete Nasionál dahuluk ba Propriedade Intelektuál Timor-Leste nian.
Iha loron 8 fulan-jullu, durante Asembleias ne’e, delegasaun timoroan hasoru malu ho Diretora Ezekutiva hosi Sentru Komérsiu Internasionál (ITC), Pamela Coke-Hamilton, hodi ko’alia kona-ba kooperasaun ne’ebé la’o hela no mós prioridade sira ba nia reforsu. Iha enkontru ne’e, Ministru hato’o apresiasaun Governu nian ba apoiu ne’ebé fó husi ITC, partikularmente “liuhusi Apoiu UE ba Integrasaun Rejionál no Komérsiu” (EU Support to Regional Integration and Trade), ne’ebé finansia husi Uniaun Europeia, ne’ebé kontribui ona ba dezenvolvimentu sistema nasionál propriedade intelektuál nian, ba Timor-Leste nia integrasaun iha OMK no ASEAN, no mós hametin kapasidade negosiasaun sira.
Ministru mós husu kontinuasaun ba asisténsia téknika ITC nian iha implementasaun inisiativa hirak-ne’e no apoiu ba partisipasaun empreza mikro, ki’ik no média Timor-Leste nian iha China-ASEAN Expo (CAEXPO), ho objetivu atu fasilita asesu ba merkadu rejionál sira.
Diretora Ezekutiva ITC nian kongratula Timor-Leste ba adezaun ba OMC no ninia integrasaun iha ASEAN, no mós reafirma kompromisu organizasaun nian atu kontinua fó apoiu ba prioridade nasionál sira, inklui hametin empreza mikro, ki’ik no médiu sira, implementasaun Planu Asaun Nasionál ba Indústria Transformadora (PANIT), partisipasaun iha CAEXPO, no mós ezekusaun programa SCOPE ne’ebé finansia hosi Uniaun Europeia.
Durante estadia iha Jenebra, delegasaun Timor-Leste hala’o mós enkontru bilaterál ho OMPI no instituisaun parseira sira iha área propriedade intelektuál, ho hanoin atu hametin kooperasaun téknika ba implementasaun Kódigu Propriedade Industriál, kriasaun Gabinete Nasionál ba Propriedade Intelektuál, no mós dezenvolvimentu ekosistema nasionál propriedade intelektuál nian.