Sorumutu Konsellu Ministru loron 11 fulan Maiu tinan 2011

GOVERNU KONSTITUSIOLNÁL IV

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

………………………………………………………………………………………………………………………..

KOMUNIKADU IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru nian iha loron 11 fulan Maiu tinan 2011

 

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha loron Kuarta ne’e, loron 11 fulan Maiu tinan 2011, iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu, iha Dili, no halo aprovasaun ba:

1. Rezolusaun Governu ne’ebé kria Grupu Traballu ba Polítika Nasionál Defisiénsia nian

Konsellu Ministru aprova ona Rezolusaun ida hato’o husi Ministériu Solidariedade Sosiál, ne’ebé permite kriasaun grupu traballu ida ho natureza interministeriál atu hodi halo definisaun kona-ba polítika nasionál ba defisiénsia nian.

Promosaun ba direitu sidadaun sira nian ne’ebé mak hetan defisiénsia implika envolvimentu no koordenasaun husi instituisaun públika no privada oin-oin ne’ebé, tuir orientasaun hosi Governu, atu define liña orientasaun estratéjika ba asuntu ida ne’e.

Nune’e, grupu traballu ida ne’ebé hetan koordenasaun hosi Ministériu Solidariedade Sosiál ne’e, kompostu hosi reprezentante sira hosi Ministériu Justisa, Ministériu Saúde, Ministériu Edukasaun no Infra- Estrutura, Sekretaria Estadu ba Formasaun Profisionál no Empregu, Sekretaria Estadu ba Promosaun Igualdade no Sekretaria Estadu ba Juventude no Desportu.

2. Dekretu Governu ne’ebé aprova Subsídiu kona-ba Alimentasaun ba Funsionáriu sira Diresaun Nasionál Seguransa ba Edifísiu Públiku

Konsellu Ministru aprova mós Dekretu Governu ne’ebé fiksa osan dólar 15 nu’udar subsídiu alimentasaun mensál ba funsionáriu sira Diresaun Nasionál Seguransa ba Edifísiu Públiku sira.

Konsellu Ministru halo mós análize ba:

1. Projetu Revizaun Setór Seguransa nian

Sekretaria Estadu Seguransa hato’o ona medida no asaun sira ne’ebé hala’o ona hosi tinan 2008, data ne’ebé Projetu Revizaun Setór Seguransa nian hetan autorizasaun.

Husi ida ne’e, Governu no Prezidénsia Repúblika halo servisu ba prinsípiu sira, metodolojia no prosesu Projetu ne’e nian. Governu fó ona resposta imediata ba kestaun hirak ne’e balun ne’ebé identifika tiha ona no sente katak iha nesesidade atu halo servisu hamutuk ho UNMIT no instituisaun Estadu nian sira seluk kona-ba setór seguransa no mós halo revizaun no reforma.

Vontade Governu nian ida ne’ebé atu hadi’a setór seguransa ne’e permite ona dezenvolvimentu no, iha kazu balun, halo substituisaun ba instituisaun sira ka estrutura hirak ne’ebé iha ona.

Autoridade timor oan sira iha responsabilidade no inisiativa ba área sira kona-ba fiskalizasaun sivil, formulasaun ba polítika ida seguransa nasionál nian, elaborasaun ba lejislasaun no dezenvolvimentu instituisaun sira ne’ebé mak sai prioridade ba setór seguransa, nune’e mós elaborasaun ba Polítika ida Seguransa Nasionál nian, reforma ba PNTL no F-FDTL, implementasaun ba rejime karreira nian no mekanizmu disiplinár sira no pakote ida kona-ba lejislasaun ne’ebé relasiona ho seguransa nasionál.

Maske hetan susesu hirak ne’e, prosesu reforma no revizaun sei la’o nafatin.

2. Pontu situasaun pedidu ba investimentu nian ne’ebé fó tama ba Tradeinvest

Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu fó hatene ona kona-ba atividade ne’ebé dezenvolve hosi Tradeinvest.

Tuir ministériu ne’e katak, fó sai ona sertifikadu investidór esternu nian besik 87 ne’ebé implementa 59,  6 sei pendente hela no 22 kansela tiha fali.

Aprezenta mós iha sorumutu ne’e, kona-ba pontu situasaun projetu nian iha área telekomunikasaun no situasaun sira balun ne’ebé pendente hela.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=4994