Sorumutu Konsellu Ministrus loron 19 fulan-juñu tinan 2026

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus loron 19 fulan-juñu tinan 2026

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, Dili, no hahú sorumutu ne’e ho aprezentasaun husi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, kona-ba progresu serbisu dezenvolvimentu no expansaun ba Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato.

Projetu ne'ebé dezenvolve iha parseria ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu (ADB), Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun nian (JICA) no Governu Austrália liuhosi Australian Infrastructure Financing Facility for the Pacific (AIFFP), inklui modernizasaun ba pista, taxiways, área estasionamentu ba aviaun, torre kontrolu, terminal pasajeiru nian no infraestruturas apoiu oioin, ho investimentu totál revistu maizumenus dolar amerikanu millaun 239.

Aprezenta mós progresu hosi serbisu sira ne'ebé la'o hela, inklui konstrusaun ba taxiways foun, área estasionamentu ba aviaun, estrutura protesaun tasi-ibun nian, no instalasaun téknika sira, no mós dezafiu prinsipál sira relasiona ho disponibilidade terrenu no koordenasaun entre komponente oioin hosi projetu ne'e. Kalendáriu jerál prevee finalizasaun tuir faze hosi obra sira to'o tinan 2028, hodi bele reforsa kapasidade operasionál no padraun sira seguransa nian ba aeroportu internasionál prinsipál iha nasaun ne’e.

****

Konsellu Ministrus mós analiza aprezentasaun husi Diresaun-Jerál Terras no Propriedades kona-ba pontu situasaun hosi prosesu jestaun terrenu no imóveis Estadu nian, ho hanoin atu harii embaixada ba nasaun ASEAN sira balun no halo reabilitasaun ba Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato. Informa mós katak indemnizasaun kona-ba rai okupadu ne’ebé presiza ba konstrusaun embaixada sira no reabilitasaun aeroportu internasionál sei finansia liuhosi Fundu Infraestrutura.

*****

Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, kona-ba Planu Asaun Nasionál ba Indústria Transformadora.

Planu ne’e estabelese medida sira lubuk ida ho objetivu atu promove dezenvolvimentu indústria transformadora iha Timor-Leste, atu nune’e bele kontribui ba diversifikasaun ekonómika, redusaun dependénsia ba reseita petróleu no gás, no mós hametin kompetitividade setór privadu nian.

Entre prioridade sira ne’ebé identifika maka valorizasaun no transformasaun ba produtu nasionál sira ne’ebé iha poténsia ba esportasaun, liuliu produtu agríkola, floresta no peska nian, hadi’a ambiente negósiu, hasae asesu ba finansiamentu no mós esforsu ba atrasaun (dada) investimentu privadu. Atu apoia implementasaun planu ne’e, sei kria komisaun interministeriál ida ne’ebé responsavel ba koordenasaun, monitorizasaun no avaliasaun ba medida sira ne’ebé prevee ona.

Inisiativa ida-ne’e, objetivu mak atu hasa’e produsaun nasionál, kria empregu, aumenta esportasaun, no mós hametin integrasaun ekonomia Timor-Leste nian iha merkadu rejionál no internasionál.

*****

Konsellu Ministrus delibera hodi ratifika Akordu Kooperasaun iha Área Defeza entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Nova Zelándia, ne’ebé asina iha loron 11 fulan-juñu tinan 2026, husi Ministru Defeza, Donaciano Costa Gomes, no Ministru Defeza Nova Zelándia nian, Chris Penk.

Akordu ne’e estabelese kuadru kooperasaun bilaterál ida iha área Defeza nian, ho énfaze liuliu ba dezenvolvimentu forsas armadas, liuliu iha área formasaun, treinu no setór sira seluk ne’ebé konsidera nu’udar prioridade ba reforsu kapasidade institusionál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) nian.

Ho ratifikasaun ida-ne’e, hametin liután lasu kooperasaun entre Timor-Leste no Nova Zelándia iha setór Defeza, hodi kria kondisaun ba dezenvolvimentu inisiativa konjunta entre instituisaun nasaun rua ne’e nian no mós hametin kapasidade nasionál iha área ida-ne’e.

****

Ikusliu, Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, aprezenta pontu situasaun sobre preparativus  ba transladasaun restus mortais (isin-mate) hosi preladu katóliku sira ne’ebé hala’o kna’ar pastorál iha Timor-Leste, husi Portugál ba Katedrál Dili, no konstrusaun Monumentu Dom Martinho da Costa Lopes, iha Mehara, Tutuala, Munisípiu Lautein.

Aprezenta ona programa ba transladasaun, ne'ebé sei hahú ho misa ida iha Portugál iha fulan-jullu no termina ho serimónia fúnebre no omenajen iha Timor-Leste iha fulan-setembru, ne’ebé organiza liuhosi koordenasaun entre Governu ho Igreja Katólika. Serimónia sira inklui transferénsia restus mortais (isin-mate) hosi  Dom Jaime Garcia Goulart, Dom José Joaquim Ribeiro, Monseñór Martinho da Costa Lopes no Dom Alberto Ricardo da Silva, no mós inaugurasaun Monumentu no Jardín Omenajen ba preladu sira iha Katedrál Dili.

Halo mós pontu situasaun ba obra sira ne'ebé hala'o daudaun iha Katedrál Dili no iha Mehara, ne’ebé ho intensaun atu simu restus mortais (isin-mate) no mós prezerva memória no legadu hosi preladu sira-ne'e, ne’ebé nu’udar figura importante sira iha istória Igreja Katólika no identidade nasionál Timor-Leste nian. REMATA

   Ba leten