Governu hala’o Jornada Orsamentál hodi prepara Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2027

Ses. 12 juñu 2026, 15:12h

Ohin, loron 12 fulan-juñu tinan 2026,  Governu, liuhusi Ministériu Finansas, hala’o  Jornada Orsamentál hodi prepara Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba tinan 2027. Semináriu ne'e halibur membru Governu sira, reprezentantes Parlamentu Nasionál, entidades públika, munisípiu, sosiedade sivíl no parseiru sira seluk, ho objetivu atu analiza kontestu makroekonómiku no fiskál país nian  no mós define prioridades ba ezersísiu orsamentál oinmai.

Iha sesaun abertura, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, destaka katak “Orsamentu Estadu ba 2027 sei hanesan primeiru orsamentu husi ita-nia Kuadru Planeamentu ba Médiu Prazu 2027-2030” no afirma katak instrumentu ida-ne’e mós sei determinante  atu apoia diversifikasaun ekonómika naun petrolífera, reforsa integrasaun rejionál no promove kreximentu ida ne’ebé inkluzivu liu.

Xefe Governu subliña katak “Orsamentu Estadu 2027 ne’e sei orienta ho tema ‘Reforsa Reziliénsia Liuhusi Transformasaun: Diversifika Ekonomia ba Futuru ne’ebé Sustentável’” no hatutan tan katak vizaun ida-ne'e “signifika transforma ita-nia reziliénsia ba investimentu iha setór produtivu estratéjiku, iha infraestruturas ho kualidade, iha konektividade ho asesu ba servisu báziku, no iha fortalesimentu kapitál umanu nasionál”.

Durante semináriu ne’e aprezenta  panorama makroekonómiku no fiskál país nian, rezultadu husi konsulta públika ba OJE 2027, Planu ba Médiu Prazu 2027-2030 no modelu foun ba preparasaun orsamentu ne'ebé prevee  iha Dekretu-Lei n.º 42/2025 kona-ba regulamentasaun Lei Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu nian. Modelu foun ne'e introdús estimativa plurianuál sira no hametin definisaun prévia ba prioridades polítika no mós avaliasaun ba kustu husi proposta sira ne'ebé aprezenta husi entidades públika.

Análize sira ne'ebé aprezenta katak presiza atu hametin reziliénsia ekonómika, promove diversifikasaun ba setór produtivu sira, hasa'e reseita interna no asegura sustentabilidade finansas públikas, iha kontestu ida ne'ebé ekonomia kontinua depende tebes ba Fundu Petrolíferu.

Iha ninia diskursu, Primeiru-Ministru alerta kona-ba nesesidade atu muda maneira oinsá prepara orsamentu no afirma katak “ita tenke hahú ho avaliasaun ida ne’ebé onesta kona-ba ita-nia situasaun atuál”. Xefe Governu fó-hanoin katak “ita utiliza ona rekursus públikus boot, maibé rezultadu ba ita-nia sidadaun sira no ba ita-nia ekonomia la evolui tuir ritmu ne’ebé ita hakarak” no nia alerta katak “se ita kontinua rekorre ba forma ida uluk hodi elabora orsamentu, ita sei hasoru risku hanesan esgota (ka, hamohu) Fundu Petrolíferu sein bele konkretiza transformasaun estruturál ne’ebé ita-nia povu merese”.

Bainhira ko'alia ba membru Governu no responsavel  sira instituisaun Estadu nian, Kay Rala Xanana Gusmão husu  atu iha dixiplina no seletividade boot liután iha definisaun prioridades, hodi afirma katak “kada ministériu tenke seletivu no estratéjiku” no husu atu identifika “númeru reduzidu ida husi inisiativas ho impaktu boot”.

Primeiru-Ministru mós defende katak “ita labele utiliza beibeik modelu kreximentu ida ne’ebé bazeia de’it iha despeza públika, sein mobiliza investimentu privadu, parserias públiku-privada ho finansiamentu mistu” no reafirma nesesidade atu orienta rekursus ba investimentu “ho rezultadu sira ne’ebé klaru no bele sukat”.

Prioridades nasionál ba OJE 2027 inklui diversifikasaun ekonómika no setór produtivu sira, infraestrutura no servisu báziku, dezenvolvimentu kapitál umanu, hadi'a kualidade investimentu públiku, hametin reziliénsia nasionál, preparasaun ba Simeira CPLP iha 2027 no Prezidénsia ASEAN iha 2029, promosaun setór privadu no transformasaun dijitál, sustentabilidade fiskál, no mós reforsa sistema justisa.

Iha nia diskursu nia rohan, Primeiru-Ministru hateten katak “ita-nia sidadaun sira bele la akompaña pormenores prosesu ida ne’e maibé sira sei sente nia rezultadus” no hatutan tan katak “timoroan tomak merese infraestruturas no servisus ne’ebé di’ak liu, oportunidades empregu ho negósiu barak liután, ho protesaun ne’ebé metin liu hasoru krize ho katástrofe”.

Jornada Orsamentál ne'e marka inísiu formál ba prosesu preparasaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2027, proposta ne'ebé tenke konklui no haruka ba Parlamentu Nasionál to'o loron 1 fulan-outubru tinan 2026.

   Ba leten