Timor-Leste prezide Reuniaun Ministru Defeza CPLP ba dala 25

Iha loron 2 fulan-juñu tinan 2026, Ministru Defeza, Donaciano Costa Gomes “Pedro Klamar Fuik”, prezide Sorumutu Ministrus Defeza Nasionál Komunidade  País Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian Portugés) nian ba dala 25, ne’ebé hala’o iha Dili, iha ámbitu  Prezidénsia Pro Tempore Timor-Leste ba organizasaun ne’e. 712432235 122214396176340135 2031732458259448209 n 300x173 Timor Leste prezide Reuniaun Ministru Defeza CPLP ba dala 25 712763803 122214396092340135 138111805644164550 n 300x183 Timor Leste prezide Reuniaun Ministru Defeza CPLP ba dala 25 712445172 122214397160340135 8135529543376680562 n 300x194 Timor Leste prezide Reuniaun Ministru Defeza CPLP ba dala 25

Sorumutu ne’e reflete Timor-Leste nia kompromisu ba promosaun diálogu, solidariedade no hametin kooperasaun entre Estadus-membrus CPLP iha área defeza no seguransa, nune’e mós dezenvolvimentu forsa armada ida-idak nian.

Iha sesaun abertura, Ministru Defeza, hodi Governu Timor-Leste nia naran, hato’o saudasaun fraterna ida ba Ministrus no reprezentante sira husi Estadus-membrus, ho destaka empeñu komún atu hakle’an kooperasaun iha setor defeza liuhusi inisiativas ne’ebé orientadu ba rezultadu konkretu sira.

 “Dili simu ita-boot sira ho amizade, konfiansa no espíritu fraternidade. Ba Timor-Leste, sai uma-na’in ba sorumutu ida-ne’e iha signifikadu ida ne’ebé espesiál. Ami nu’udar  Nasaun joven ida, maibé ho esperiénsia istórika ida ne’ebé kle’an. Ami hatene valór pás, soberania no solidariedade internasionál, no mós ami  iha kompromisu  atu reforsa ami-nia instituisaun sira”, dehan Kontra-Almirante Donaciano Costa Gomes.

Governante ne’e subliña mós katak CPLP halibur país sira ho realidade, kapasidade no prioridades ne’ebé diferente, ne’ebé unidu husi lian portugés, ligasaun istórika no  vontade atu koopera ba objetivu komún. Nia mós salienta katak lian portugés la’ós de’it nu’udar patrimóniu kulturál ida, maibé mós instrumentu ida atu haburas konfiansa, formasaun, interoperabilidade no aproximasaun entre instituisaun defeza no forsa armada sira Estadus-membrus nian.

Iha ámbitu  kooperasaun prátika nian, Timor-Leste destaka  área prioridade  tolu atu hakle’an  kooperasaun iha CPLP nia laran: kapasitasaun militár, seguransa marítima no protesaun ba populasaun sira hasoru krize, dezastre no ameasa foun.

Nu’udar Estadu-membru CPLP, Timor-Leste reafirma ninia kompromisu ba esforsu  sira ne’ebé ho objetivu atu promove estabilidade rejionál, reforsu kapasidade institusionál, no mós fahe koñesimentu entre país sira iha komunidade ne’e.

Durante sorumutu ne’e, Ministrus no reprezentante sira husi Estadus-membrus analiza kestaun internasionál no ninia impaktu polítiku-militár iha kontestu rejionál, apresia no aprova dokumentu sira ne’ebé relasiona ho vizaun estratéjika CPLP nian, avalia relatóriu anuál  kona-ba atividade, no mós diskute kalendáriu ba inisiativa sira iha futuru.

Partisipa iha sorumutu ne’e, Ministru Defeza Nasionál, Antigu Kombatente no Veteranu sira husi Pátria Angola, Jenerál Lúcio Gonçalves Amaral; reprezentante Ministru Defeza Brazil, Jenerál Ezérsitu Alcio Alves Almeida e Costa; Ministru Defeza Mozambique, Cristóvão Artur Chume; Sekretáriu Estadu Adjuntu Defeza Nasionál Portugal, Nuno Pinheiro Torres; Ministru Defeza Saun Tomé no Prínsipe, Horácio Castro da Trindade de Sousa; Sekretária Ezekutiva CPLP,  Embaixadora Maria de Fátima Jardim; Diretór Sentru Análize  Estratéjika CPLP, Capitão-de-Mar-e-Guerra João Carlos Pires, nune’e mós delegasaun sira husi Estadu-membru sira seluk.

Sorumutu Ministrus Defeza Nasionál CPLP nian ba dala 25 nu’udar parte hosi programa Prezidénsia Pro Tempore Timor-Leste ba organizasaun ne’e no kontribui ba reforsu  kooperasaun multilaterál iha área defeza entre país  sira ne’ebé ko’alia lian portugés.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=49690