Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ohin, loron 28 fulan-maiu tinan 2026, aprezenta proposta lei alterasaun dahuluk nian kona-ba Orsamentu Jerál Estadu 2026 (OJE 2026) ba Parlamentu Nasionál, hodi hahú debate iha jeneralidade no mós prosesu diskusaun no votasaun ba orsamentu retifikativu.

Bainhira aprezenta proposta ne’e, Xefe Governu afirma katak “diskusaun orsamentál la’ós de’it kona-ba númerus, persentajens no dadus finanseirus”, hodi salienta katak “objetivu prinsipál maka promove dezenvolvimentu nasaun nian no moris di’ak sidadaun sira nian”.
Primeiru-Ministru justifika nesesidade ba alterasaun orsamentál ho situasaun internasionál atuál, ne’ebé marka ho instabilidade jeopolítika no impaktus iha merkadu enerjétiku globál. “Mundu oras ne’e daudaun hasoru hela momentu ida ne’ebé nakonu ho inserteza no inseguransa, ho impaktu prejudisiál ne’ebé sente maka’as liu iha nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela, hanesan Timor-Leste”, nia afirma.
Kay Rala Xanana Gusmão alerta katak “Timor-Leste, ne’ebé depende maka’as nafatin ba importasaun, vulneravel tebes ba xoke sira-ne’e, ne’ebé to’o bele hamosu situasaun instabilidade sosiál”, hodi hatutan tan katak “ita-nia devér, nu’udar Governu no Parlamentu Nasionál, atu garante seguransa nasionál no proteje povu timoroan”.
Medida prinsipál ne’ebé propoin iha orsamentu retifikativu maka kriasaun ba rezerva kombustivel estratéjika nasionál ida ho valór dolar amerikanu millaun 174,3. Tuir Primeiru-Ministru, “ida ne’e hanesan desizaun estratéjika ida atu garante kontinuidade fornesimentu iha Hera, Betanu, RAEOA no Ataúro, nune’e mós atu proteje funsionamentu servisu esensiál sira iha tempu inserteza globál”.
Xefe Governu esplika, rezerva ne’e sei garante maizumenus fulan hitu nesesidade kombustivel nasionál ba produsaun eletrisidade. “Medida prinsipál maka kriasaun ba rezerva kombustivel estratéjika nasionál ida ho valór dolar amerikanu millaun 174,3, sufisiente atu hatán ba nesesidade produsaun eletrisidade maizumenus fulan hitu nian”, nia deklara.
Proposta ne’e inklui mós programa subsídiu ba kombustivel ho valór dolar amerikanu millaun 42 hodi hamenus impaktu hosi folin internasionál ne’ebé sa’e ba uma-kain no empreza sira. “Ita mós introdús hela programa subsídiu ba kombustivel ho valór dolar amerikanu millaun 42 hodi limita impaktu diretu hosi folin kombustivel internasionál ne’ebé sa’e ba uma-kain no empreza sira”, nia dehan.
Durante diskursu, Primeiru-Ministru hateten katak alterasaun orsamentu ne’e prepara liuhosi realoka fundus hosi projetu sira ne’ebé konsidera ladún iha prioridade hodi hatán ba nesesidades ne’ebé urjente liu. “Realoka rekursus hosi projetus ho prioridade ki’ik liu ba área prioritária no urjente sira la’ós rekuu (hakiduk) ida, maibé ezersísiu ida ne’ebé onestu hodi define filafali prioridades”, nia afirma.
Primeiru-Ministru mós subliña katak proposta ne’e buka atu responde ba situasaun atuál sein aumenta kedas presaun ba Fundu Petrolíferu. “Ita hatán hela ba krize ida ne’ebé´ urjente, maibé laiha presaun adisionál imediata ba Fundu Petrolíferu”, nia deklara.
Iha nia diskursu ba deputadu sira, Kay Rala Xanana Gusmão reafirma kona-ba kontinuidade prioridades Ezekutivu nian. “Objetivus investimentu iha transformasaun nasionál, integrasaun rejionál no dezenvolvimentu inkluzivu nian metin nafatin”, nia dehan.
“Governu sei kontinua investe iha estrada no ponte sira, hadi’a eskola no servisu saúde nian sira, apoia agrikultura no turizmu, apoia setór privadu, no mós kria oportunidades ba joven sira”, nia akresenta.
Primeiru-Ministru destaka mós kompromisu Timor-Leste nian ba integrasaun rejionál no partisipasaun iha organizasaun internasionál sira. “Governu mós sei kontinua serbisu hodi garante katak Timor-Leste kumpre ninia responsabilidade nu’udar membru ASEAN”, nia deklara.
Refere kona-ba pozisaun internasionál Timor-Leste nian, nia afirma katak “integrasaun iha ASEAN, adezaun ba OMK, kooperasaun ho CPLP, no mós parseria ho ita-nia viziñu sira no parseiru dezenvolvimentu sira la’ós simbóliku de’it. Hirak-ne’e maka dalan ba dezenvolvimentu ita-nia rain nian no mós estabilidade no kooperasaun bilaterál no rejionál”.
Kay Rala Xanana Gusmão mós konsidera katak, maski iha situasaun internasionál atuál, “ita-nia ekonomia reziliente nafatin”, hodi hatutan tan katak “Timor-Leste la’o ba oin. Ita-nia povu serbisu hela, ita-nia empreza sira investe hela, ita-nia programas públikus apoia hela atividade ekonómika, no ita-nia reformas hahú hametin aliserses ekonomia nian”.
Primeiru-Ministru rekoñese, maski nune’e, katak nasaun sei vulneravel nafatin ba fatór esternu sira. “Maske iha avansu pozitivu, ita nafatin vulneravel ba xoke esternu sira”, nia hatete, hodi hatutan katak “maski nune’e, ita la bele rende. Tuir ita-nia kapasidade, ita iha devér atu adota medida nesesáriu sira hotu hodi salvaguarda ita-nia nasaun no proteje ita-nia Povu nia moris di’ak”.
Iha enserramentu diskursu, Xefe Governu husu sentidu responsabilidade ba órgaun soberania sira durante debate parlamentár ba proposta refere. “Proposta lei alterasaun orsamentu ne’e aprezenta ho seriedade no konfiansa. Fiar ba reziliénsia ita-nia povu nian. Fiar ba dedikasaun ita-nia instituisaun sira-nian. No Fiar ba sentidu responsabilidade órgaun soberania sira-nian”, nia deklara.
“Iha-ne’e ita prontu atu debate alterasaun orsamentu ida ne’ebé iha ponderasaun, ekilíbriu no pragmátiku. Alterasaun ida ba seguransa nasaun nian no protesaun ba ita-nia povu”, nia konklui.
Hafoin aprezentasaun proposta lei husi Primeiru-Ministru, Parlamentu Nasionál inisia debate iha jeneralidade kona-ba alterasaun ba OJE 2026 nian. Debate iha espesialidade sei hala’o iha loron 29 fulan-maiu to’o loron 2 fulan-juñu, ne’ebé sei termina ho votasaun finál globál ba alterasaun dahuluk ba Lei n.º 8/2025, loron 27 fulan-novembru.