Sorumutu Konsellu Ministru loron 27 fulan Abril tinan 2011

GOVERNU KONSTITUSIOLNÁL IV

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

………………………………………………………………………………………………………………………..

KOMUNIKADU IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru nian iha loron 27 fulan Abril tinan 2011

 

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha loron Kuarta ne’e, loron 27 fulan Abril tinan 2011, iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Governu, iha Dili, no halo aprovasaun ba:

1. Dekretu-Lei ne’ebé Aprova  Alterasaun dahuluk  ba Rejime Karreira no Kargu sira Diresaun Xefia Administrasaun Públika nian (Dekretu-Lei no 27/2008)

Alterasaun ba Rejime Karreira no Kargu sira Diresaun Xefia Administrasaun Públika nian mosu tanba iha nesesidade atu dezenvolve no espesifika detalle sira kona-ba rekrutamentu no dezenvolvimentu husi karreira espesiál. La iha podér foun iha proposta ne’e, iha de’it mak adekuasaun husi Dekretu-Lei 27/2008 ba lei 7/2009, ne’ebé kria Komisaun Funsaun Plúblika, no kompeténsia hirak ne’ebé fó ba nia.

Komisaun Funsaun Públika halo jestaun kona-ba rekursu umanu no felksibiliza ezijénsia kona-ba kualifikasaun akadémika iha rekrutamentu nia laran.

Iha rejime jerál, iha alterasaun ida kona-ba saláriu pesoál diresaun no xefia sira nian ne’ebé sei iha de’it tabela únika ida, katak,  iha de’it vensimentu finál.

2. Deketu-Lei ne’ebé halo aprovasaun ba alterasaun dahuluk ba Rejime Lisensa no Falta sira husi Servisu-na’in sira Administrasaun públika nian (Dekretu-Lei n.o 40/2008 loron 29 fulan Outubru)

Alterasaun dahuluk ba Rejime Lisensa no Falta sira Servisu-na’in sira Administrasaun Públika nian fó autonomia ba Diretór-Jerál sira atu bele fó lisensa la ho vensimentu.

Lisensa sira tanba asidente servisu nian sei integra iha rejime seguransa sosiál nian no lisensa sira ho fin akadémiku nian depende  ba rejime formasaun no dezenvolvimentu ne’ebé atu hetan konsiderasaun husi Governu.

Sai mós hanesan kompeténsia Komisaun Funsaun Públika nian atu halo akompañamentu kona-ba falta hirak ne’ebé la iha justifikasaun no ninia dezkontu iha remunerasaun funsionáriu nian.

3. Dekretu-Lei ne’ebé aprova alterasaun dahuluk ba Rejime Konkursu, Rekrutamentu, Selesaun no Promosaun Pesoál ba Administrasaun Públika (Dekretu-Lei n.o 34/2008 loron 27 fulan Agostu)

Rejime Konkursu, Rekrutamentu, Selesaun, no Promosaun Pesoál ba Administrasaun Públika hetan alterasaun dahuluk atu garante legalidade kona-ba konversaun funsionáriu temporáriu sira ba funsionáriu permanente. Ne’ebé temi kona-ba rekrutamentu no selesaun tanba méritu, ida ne’e depende ba komisaun Funsaun Públika mak bele delega instituisaun no ministériu sira.

Prosesu rekrutamentu nian tenke sai simples liután, atu bele permite juri sira konsidera fila-fali sira nia desizaun nune’e mós ba kandidatu bele halo buat ne’ebé hanesan.

Rejime tranzitóriu ba rekrutamentu no selesaun pesoál nian sei la’o tuir regra hirak ne’ebé define tiha ona iha Rezolusaun Governu nian N.o 42/2010. Kandidatu tenke iha kontratu to’o ona pelumenus fulan 6 iha fulan Novembru tinan 2010, kumpre rekizitu sira  Art.o 14 Estatutu Funsaun Públika nian, no hetan “Bom” iha ninia avaliasaun dezempeñu nian no hatene di’ak lian ofisiál ida. Aleinde ida ne’e, presiza mós sertifikasaun, husi parte Diretór-Jerál, kona-ba natureza permanente no kualifikasaun adekuadu husi kandidatu.

Kontratu temporáriu sei sai hanesan exesaun ida ba tarefa tranzitória, fin espesiál ka urjente sira, ho karáter la permanente no durasaun ne’ebé define tiha ona, máximu fulan 6.

4. Dekretu-Lei ne’ebé aprova alterasaun daruak ba Rejime Avaliasaun Dezempeñu husi Servisu-na’in sira Administrasaun Funsaun Públika nian (Deketu-Lei n.o 14/2008 loron 7  fulan Maiu)

Modifikasaun hirak ne’ebé propoin iha alterasaun daruak ba Rejime avaliasaun Dezempeñu Servisu-na’in sira Administrasaun Públika nian mosu husi krítika no observasaun ba prosesu anuál kona-ba avaliasaun ne’ebé halo tiha ona no halo avaliasaun sai efetiva no kompriensível liután ba servisu-na’in sira. Hein katak prosesu avaliasaun nian bele tulun orienta asaun formasaun nian sira no define objetivu servisu nian atu bele apropria liután ba natureza atividade sira funsaun publika nian.

Sei la iha tan auto-avaliasaun no direitu atu halo rekursu ba Komisaun Funsaun Públika hetan garantia ona. Ikus liu, ba ema ne’ebé ezerse kargu diresaun no xefia nian iha fatór avaliasaun nian ne’ebé la hanesan ho funsionáriu sira seluk.

Konsellu Ministru halo mós análize ba:

1. Relatóriu Anuál  kona-ba Atividade sira Komisaun Funsaun Públika nian

Hafoin hala’o nia kna’ar iha tinan ida ho balu, ne’ebé kompleta iha fulan Dezembru tinan 2010, Komisaun Funsaun Públika aprezenta ninia Relatóriu Anuál kona-ba Atividade sira nian.

Iha tinan 2010 Komisaun funsaun Públika halo kontrolu ba frekuénsia funsionáriu públiku hotu-hotu, rejista  kontratu temporáriu servisu nian besik 12.300, fó tulun ba instituisaun sira iha preparasaun mapa pesoál ba diskusaun orsamentál, submete proposta  Rejime  Suplementu Salariál no Polítika kona-ba Konversaun Temporáriu sira nian ne’ebé hetan aprovasaun ne’e.  Instaura prosesu dixiplinár hamutuk 164, aplika sansaun ba funsionáriu hamutuk 36 no hatama informasaun kona-ba funsionáriu no ajente hamutuk 23.000 iha sistema.

Komisaun Funsaun Públika fó sai mós análize kona-ba kandidatura hamutuk 11.000 atu prienxe vaga hamutuk 215, ne’ebé  hamutuk ho funsionáriu 400 iha tinan 2009 sai funsionáriu foun hamutuk 600 ne’ebé mak rekrutadu, besik vaga 90 %. Atu realsa mós katak nomesaun ba iha komisaun servisu diretór-jerál, diretór nasionál no xefe departamentu nian hamutuk  370 no avaliasaun dezempeñu nian hala’o iha Funsaun Públika tomak.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=4938