Timor-Leste Simu Sertifikadu hosi OMS ba Eliminasaun Malária iha Asembleia Mundiál Saúde ba da-79

Iha loron 19 fulan-maiu tinan 2026, Timor-Leste simu ofisiálmente, iha Jenebra, Suisa, sertifikadu hosi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) ne’ebé rekoñese Timor-Leste hanesan nasaun livre hosi malária, durante Asembleia Mundiál Saúde ba dala 79. Sertifikadu ne’e entrega hosi Diretór-Jerál OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus, ba Vise-Ministru Saúde, José dos Reis Magno. Screenshot 2026 05 26 111019 300x143 Timor Leste Simu Sertifikadu hosi OMS ba Eliminasaun Malária iha Asembleia Mundiál Saúde ba da 79

Rekoñesimentu internasionál fó sai ona ofisiálmente hosi OMS iha loron 24 fulan-jullu tinan 2025, bainhira Timor-Leste hetan sertifikasaun hanesan nasaun livre hosi malária, hafoin liutiha dékada rua hosi esforsu rai-laran hodi halakon moras tropikál ida ne’ebé maka hamate ema no persistente liu.

Iha ninia diskursu abertura ba Asembleia Mundiál Saúde, Diretór-Jerál OMS nian destaka Timor-Leste nu’udar nasaun ida ne’ebé  rekoñesidu internasionalmente ba ninia progresu hodi halakon moras hada’et sira.

Sertifikasaun hosi OMS ne’e mós konfirma katak Timor-Leste konsege hapara ona transmisaun lokál malária ho maneira sustentável durante pelumenus tinan tolu tuituir malu, hodi kumpre kritériu tékniku sira ne’ebé estabelese hosi organizasaun ne’e.

Malária sai hanesan dezafiu ida ne’ebé boot tebes ba saúde públika iha Timor-Leste iha dékada barak nia laran. Rekoñesimentu internasionál ne’ebé agora rekoñese formalmente iha Asembleia Mundiál Saúde reflete serbisu ne’ebé hala’o hosi Governu, liuhosi Ministériu Saúde, iha kooperasaun ho OMS, parseiru internasionál sira, profisionál saúde no komunidade lokál sira iha territóriu nasionál tomak.

Bainhira hetan rekoñesimentu ofisiál hosi OMS, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão afirma katak “vitória ida-ne’e pertense ba ita-nia profisionál saúde sira ne’ebé la hatene kolen no ba família ida-idak ne’ebé iha kompromisu ba prevensaun. Durante tinan 20 resin, ita kombate aldeia ba aldeia, família ba família. Ida-ne’e prova katak moras sira ne’ebé letál liu mós labele tahan determinasaun povu timoroan nian”.

Ministra Saúde, Élia António de Araújo dos Reis Amaral, subliña mós katak “eliminasaun malária nian fó onra ba vida ida-idak ne’ebé lakon ona no vida ida-idak ne’ebé agora hetan protesaun”, nia mós hatutan tan katak nasaun agora tenke mantein konkista ida-ne’e “ho vijilánsia kontínua no asaun komunitária”.

Rekoñesimentu hosi OMS ne’e akontese hafoin misaun avaliasaun oioin ne’ebé hala’o hosi tinan 2023 to’o 2025, ne’ebé konfirma katak la iha transmisaun lokál hosi moras  ne’e no mós sistema vijilánsia epidemiolójika nasionál nian ne’ebé metin.

Durante sira-nia partisipasaun iha Asembleia Mundiál Saúde, delegasaun nasionál hola parte mós iha inisiativa “Walk the Talk”, ne’ebé promove hosi OMS hodi insentiva estilu moris saudavel no promosaun saúde ba ema hotu-hotu.

Asembleia Mundiál Saúde, ne’ebé hala’o hosi loron 18 to’o 23 fulan-maiu tinan 2026, nu’udar órgaun prinsipál ne’ebé foti desizaun hosi OMS no halibur Estadu-Membru sira tinan-tinan hodi define prioridade no polítika global iha área saúde nian.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=49347