Timor-Leste reúne parseiru dezenvolvimentu sira hodi diskute kona-ba Ekonomia Azúl, Integrasaun iha ASEAN no Asaun Koordenada

Seg. 25 maiu 2026, 12:19h
WhatsApp Image 2026-05-25 at 11.57.38

Governu Konstitusionál IX hala’o sorumutu anuál ho Parseirus Dezenvolvimentu Timor-Leste nian (TLDPM) iha loron 25 no 26 fulan-maiu 2026, iha Ministériu Finansas, ho tema “Trasa hela Orizonte ida ne’ebé Reziliente: Ekonomia Azúl, Integrasaun iha ASEAN no Asaun Koordenada”. Sorumutu ne’e halibur membrus Governu, parseirus dezenvolvimentu, reprezentantes sosiedade sivíl no setór privadu hodi analiza prioridade estratéjika nasionál, dezafiu dezenvolvimentu no mekanizmu koordenasaun institusionál. WhatsApp Image 2026-05-25 at 11.57.38 (1) WhatsApp Image 2026-05-25 at 12.00.32

Iha sesaun abertura, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão afirma katak “reziliénsia Timor-Leste nian [...] la’ós de’it rezultadu husi ita-nia povu nia determinasaun. Ne’e mós rezultadu husi amizade, solidariedade no apoiu ne’ebé ita simu hosi ita-nia parseiru sira, husikedas luta ba independénsia to’o konstrusaun no konsolidasaun Estadu no Nasaun”.

Xefe Governu destaka katak sorumutu ne’e hala’o iha momentu simbóliku ida ba país ne’e, hafoin selebra tinan 24 Restaurasaun Independénsia nian, hodi subliña katak “ida-ne’e hanesan selebrasaun ida ho signifikadu ida ne’ebé espesiál tebes. Ita selebra tinan 24 independénsia nian, períodu ida ne’ebé ekivalente ho durasaun luta ba independénsia”. Nia hatutan liután katak “data istóriku ida-ne'e maka prova katak nasaun ida, maski ki'ik, bele hetan vitória boot sira bainhira luta ho aten-barani, konxiénsia, unidade nasionál, no domin ba Pátria”.

Durante intervensaun TLDPM nian, Primeiru-Ministru salienta nesesidade atu hametin koordenasaun entre Governu ho parseiru internasionál sira, hodi afirma katak "parseria sira-ne’e sei alkansa de’it ninia potensiál tomak bainhira bazeia ba aliñamentu ida ne’ebé klaru entre prioridade nasionál sira, finansiamentu, estratéjias implementasaun, no mós mekanizmu monitorizasaun no avaliasaun nian ne’ebé metin".

Programa sorumutu ne’e fahe entre sesaun plenária iha dadeer loron dahuluk no sesaun interministeriál setoriál sira ne’ebé ko’alia kona-ba prioridade prinsipál sira dezenvolvimentu nasionál nian. Iha dadeer loron dahuluk nian, atividades inklui aprezentasaun kona-ba Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Azúl ida ne’ebé  Reziliente no Sustentável, relatóriu monitorizasaun hosi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030, prosesu integrasaun Timor-Leste nian iha ASEAN, no mós reforma Administrasaun Públika. Durante loro-kraik, diskusaun sira foka ba setór dezenvolvimentu institusionál no ekonómiku, inklui polítika públika estratéjika, koordenasaun governamentál no prioridade ekonómika nasionál. Iha loron daruak, debate sira kontinua ho sesaun sira ne'ebé dedika ba setór infraestrutura no dezenvolvimentu kapitál sosiál nian.

Iha ámbitu Ekonomia Azúl, Primeiru-Ministru destaka katak "Governu Konstitusionál IX iha vizaun estratéjika ida ne'ebé klaru: atu transforma ita-nia tasi – ne'ebé nu’udar parte hosi identidade, ekonomia no jeopolítika – sai fonte dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentável, inkluzaun sosiál no reziliénsia ambientál". Nia hatutan tan katak "ba Timor-Leste, ekonomia azúl la’ós de’it estratéjia sobrevivénsia ida, maibé mós ba dezenvolvimentu no reziliénsia klimátika".

Kona-ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED), Kay Rala Xanana Gusmão afirma katak konsidera dokumentu ne’e "la'ós hanesan planu hosi Governu ida, maibé hanesan legadu koletivu Nasaun nian", no defende nesesidade atu "aselera nia implementasaun no transforma progresu ne’e sai rezultadu ne’ebé mensurável iha povu nia moris”.

Integrasaun plena Timor-Leste iha ASEAN sai mós hanesan tema prinsipál ida hosi sorumutu ne’e. Primeiru-Ministru afirma katak adezaun ba organizasaun rejionál ne’e “reprezenta marku istóriku foun iha ita-nia perkursu tinan 24 nu’udar Estadu independente” no hatutan tan katak “halo parte iha ASEAN, nu’udar forma kompromisu, responsabilidade, no asaun koordenada ne’ebé konstante”.

Hodi konklui nia diskursu, Primeiru-Ministru husu atu reforsa kooperasaun ho parseiru sira, ho afirma katak "ita sei halo istória hamutuk, dala ida tan", "hatudu ba mundu, dala ida tan, katak ita-nia reziliénsia ultrapasa ita-nia frajilidade sira. No katak ita-nia asaun koordenada ultrapasa kualkér obstákulu ba dezenvolvimentu sustentável".

 

   Ba leten