Governu hala’o sorumutu ho Komisoins Parlamentu Nasionál nian atu hahú audiénsia públika kona-ba apresiasaun OJE retifikativu 2026
Ohin, loron 21 fulan-maiu tinan 2026, Parlamentu Nasionál hahú siklu audiénsia públika ida ne'ebé hala’o hosi Komisoins Espesializadas Permanentes hodi apresia proposta alterasaun dahuluk ba Lei n. 8/2025, loron 25 fulan-novembru, kona-ba Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026 (OJE retifikativu 2026) ho objetivu atu asegura instrumentu legál no orsamentál ne’ebé presiza hodi hatán ba nesesidade exesionál sira kona-ba seguransa enerjétika no fornesimentu kombustivel. Sesaun hirak ne’e hetan partisipasaun husi membrus Governu no dirijentes husi Administrasaun Públika hodi aprezenta no esklarese alterasaun sira ne’ebé propoin.
Proposta Orsamentu Retifikativu ne’e submete ba Parlamentu Nasionál iha loron 15 fulan-maiu liubá hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ba Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, ho prezensa hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, Vise-Ministra Finansas, Regina de Jesus, no Vise-Ministru Asuntus Parlamentares, Adérito Hugo da Costa.
Audiénsia públika ne’e sei hala'o husi loron 21, 22 no 25 fulan-maiu, ho objetivu atu analiza ajustamentus ne’ebé propoin ba OJE 2026, ne'ebé aprova hosi Konsellu Ministrus iha sorumutu loron 13 fulan-maiu. Proposta Lei ne’e salienta katak "kontestu jeopolítiku internasionál atuál, ne'ebé marka ho instabilidade aas iha merkadu enerjétiku, liuliu tanba konflitu iha Médiu Oriente, ne’ebé hamosu flutuasaun (mudansa) iha folin internasionál petróleu nian".
Dokumentu ne'e mós refere katak "situasaun internasionál atuál ne’ebé marka ho instabilidade jeopolítika ne’ebé grave tanba konflitu armadu iha Médiu Oriente, ne’ebé iha impaktu direitu ba merkadu enerjétiku internasionál" no katak "perturbasaun iha kadeia fornesimentu kombustivel globál, rutura no kondisionamentu (limitasaun) iha rota marítima, impoin sansaun, no mós flutuasaun (mudansa) ne'ebé maka'as iha folin idrokarbonetu nian ne'ebé mak fó perigu ba seguransa enerjétika Estadu nian ne’ebé depende ba importasaun petróleu no ninia derivadu sira".
Proposta ne’e konsidera katak “iha kontestu ida-ne’e, garantia kona-ba rezerva gazóleu estratéjiku sai asuntu ne’ebé fundamentál atu asegura operasaun sistema eletrisidade nasionál nian ne’ebé la iha interrupsaun” no alerta katak “dalaruma falta fornesimentu iha merkadu internasionál bele fó impaktu ba asesu família no operadór ekonómiku sira nian ba bein esensiál ida-ne’e, ne’ebé iha impaktu diretu ba estabilidade sosiál no ekonómika”.
Proposta Lei ne’e defende mós katak "sai ona hanesan nesesidade urjente atu ajusta previzaun sira ne'ebé halo ona iha ámbitu OJE tinan 2026 nian no mós ninia dotasaun orsamentál sira" no hatutan tan katak "tanba ne'e, presiza ajusta dotasaun orsamentál ne'ebé aprova ona iha ámbitu OJE ba tinan 2026 ne’ebé permite halo akizisaun ba volume kombustivel adisionál ruma".
Relatóriu kona-ba Orsamentu Retifikativu ne’e hateten katak Timor-Leste, nu’udar ekonomia ne’ebé depende maka’as ba importasaun, nafatin vulneravel ba xoke esternu ne’ebé relasiona ho folin kombustivel, transporte no produtu ai-han sira ne’ebé sa’e. Dokumentu ne’e fó-hanoin katak Governu introdús ona “ajustamentu fiskál ida ne’ebé diresionadu (ba nia alvu) no temporáriu” hodi hamenus impaktu ekonómiku imediatu hosi xoke esternu sira-ne’e, atu nune’e iha tempu hanesan bele prezerva sustentabilidade fiskál ba médiu prazu.
“Proposta Orsamentu Retifikativu reflete pakote medida ida ho dolar amerikanu millaun 271, ne’ebé inklui “seguransa enerjétika, liuhosi konstituisaun Rezerva Estratéjika Nasionál ba Kombustivel (millaun 174,3), atu garante konsumu EDTL nian no produsaun eletrisidade kontinua to’o maizumenus fulan hitu”, nune’e mós “estabilizasaun presu kombustivel no protesaun ba podér sosa nian, liuhosi programa ida ba subsídiu kombustivel (millaun 42)”.
Entre medida sira seluk ne’ebé prevee mak “seguransa alimentár, liuhosi reforsu estoke foos hosi Sentru Lojístika Nasionál (millaun 5)”, “seguransa nasionál, ho reforsu rekursus ba rekrutamentu kadete PNTL 400 (millaun 3)”, “kumprimentu kompromisu internasionál, inklui despeza sira ne’ebé relasiona ho Prezidénsia Pro Tempore CPLP nian husi Timor-Leste (millaun 2)”, ho dotasaun adisionál ba estrutura administrativa foun, operasaun no manutensaun no mós ekipamentu servisu notáriu nian (millaun 3,9)” no “reforsu ba Rezerva Kontinjénsia (millaun 40,9), atu prezerva kapasidade hodi hatán ba xoke esternu, nesesidade urjente no risku fornesimentu nian”.
Ho alterasaun ida-ne’e, montante konsolidadu ba OJE 2026 nian sa’e ba dolar amerikanu millaun 101,1, sa’e hosi dolar amerikanu millaun rihun 2,291 ba dolar amerikanu millaun rihun 2,392. Aumentu valór ne’e la’ós rezultadu reforsu transferénsia ruma hosi Fundu Petrolíferu, maibé liu-liu reajustamentu hosi fonte finansiamentu Estadu nian, liuhosi utilizasaun saldu jerénsia, saldu ne’ebé disponivel iha konta bankária ne’ebé la efetiva (ne’ebé la uza), no mós reforsu hosi reseita doméstika sira.
Tuir Ministériu Finansas, "kondisaun makroekonómiku mantein nafatin reziliente maski ambiente esternu sai aat liután" no "inflasaun média anuál, ne'ebé tun maka'as ba porsentu 0,5 iha 2025, prevee sei sa'e ba porsentu 2,2 iha 2026 tanba presaun inflasionista foun hosi importasaun". Maibé, "hein katak medida subsídiu Governu nian sei hamenus impaktu balun hosi xoke presu esternu no apoia podér sosa família nian, liuliu entre grupu vulneravel sira".
Proposta lei ne’e subliña mós katak "pedidu ba prioridade no urjénsia ne'e justifika hosi nesesidade atu asegura, sein demora, kapasidade ba fornesimentu kontínuu kombustivel nian ba populasaun, servisus públikus ne’ebé esensiál no setór produtivu nasionál sira" no katak "kualkér atrazu iha adosaun medida hirak-ne’e bele fó perigu ba funsionamentu regulár hosi sentrál termoelétrika, estabilidade ba rede elétrika nasionál, no mós asesu família no operadór ekonómiku sira-nian ba kombustivel".
Prosesu audiénsia públika kontinua iha loron hirak tuir mai, molok kontinua ba apresiasaun no votasaun parlamentár iha plenáriu ba proposta alterasaun OJE 2026 nian.






































