Sorumutu Konsellu Ministru loron 20 fulan Abril tinan 2011

 

IV GOVERNU KONSTITUSIONÁL

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

.............................................................................................................................................

KOMUNIKADU IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministru loron 20 fulan Abril tinan 2011

Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Kuarta-Feira, iha loron 20 fulan Abríl tinan 2011, iha Sala Sorumutu Konsellu Ministru nian, iha Palásiu Dili no aprova ona:

1. Proposta Lei kona-ba Lei Greve nia

Proposta Lei ne’e ho objetivu atu regula diretu konstitusionál ida, ne’ebé mak bele uza ba servisu na’in sira hanesan instrumentu reklamasaun nian ba sira nia interese. Greve fó oportunidade atu halo negosiasaun koletiva entre servisu na’in no entidade empregadora sira ho intensaun atu bele hetan akordu entre parte rua ne’e.

Lei Greve nian hakarak ekilibra interese hirak ne’ebé mak sai problema hela no buka atu hetan solusaun ne’ebé loos liu, hodi tau interese koletivu liu interese individuál nian, hodi estabelese regra hirak moderadora vitál ba kresimentu ekonomía no dinamizasaun servisu iha país ida, hanesan Timor-Leste, iha dezenvolvimentu ida loloos nian.

Defini tiha ona regra sira hodi ezerse direitu ida ne’e no prosedimentu sira, hanesan finalidade ne’ebé atu hetan, liberdade ba adezaun, área atividade ne’ebé direitu ida ne’e hetan probisaun no limitasaun sira hodi ezerse direitu ida ne’e, greve ne’ebé latuir lei no penalizasaun sira.

2. Dekretu-Lei ne’ebé mak estabelese Kuadru kualifikasaun Timor-Leste nian

Lei ne’e estabelese sistema nasionál kualifikasaun nian ba ensinu, bazea ba kritériu no padraun internasionál sira, ne’ebé relasiona ho nível aprendizajen ne’ebé alkansa tiha ona. Ida ne’e hanesan mudansa importante ida ba iha konseitu no diskrisaun kualifiksaun nian tanba bele halo komparasaun ba kualifikasaun sira ne’e tuir kompeténsia ne’ebé mak korresponde no la’ós ho métodu sira ka dalan hanorin no formasaun nian ne’ebé mak hetan tiha ona ne’e.

Kuadru ba Kualifikasaun Nasionál Timor-Leste mak intrumentu ba dezenvolvimentu ho kapasidade atu halo di’ak liu tan no garante kredibilidade no kualidade kualifikasaun sira ne’ebé mak iha tiha no nia rekoñesimentu internasionál. Medida ne’e fó dalan ba  estudante sira hodi hola desizaun kona-ba kualifikasaun no nível ne’ebé sira hakarak, nune’e mós atu identifika dalan progresaun ba kareira ne’ebé mak hili tiha ona, iha duni sistema ensinu pós-sekundáriu nian.Objetivu finál iha tempu oin mai mak konsidera liu ba nível abilitasaun akadémika  ne’ebé hetan liu fali fatin ne’ebé mak hetan formasaun ba.

3. Dekretu Governu kona-ba fó subsídiu risku nian ba Funsionáriu sira Eletrisidade Timor-Leste nian (EDTL)

Konsellu Ministru konsidera importante tebes atu hatama insentivu adisionál ida hodi selu nu’udar kompensasaun ba funsionáriu sira ne’ebé hetan risku tanba hala’o servisu iha Eletrisidade Timor-Leste nian.

Bainhira funsionáriu sira ne’e hala’o sira nia servisu, sira hasoru beibeik, situasaun sira hanesan stress no risku fíziku tanba fatór oin-oin hanesan, estrondu, vibrasaun, ambiente térmiku, manipulasaun no transporte karga nian, risku elétriku, inséndiu no esplozaun.

Subsídiu remuneratóriu ne’e ho objetivu atu kompensa risku hirak ne’e, hodi buka atu halo hanesan nível salariál funsionáriu EDTL nian ho grau responsabilidade no ezijénsia ne’ebé mak espesífiku liu ba atividade hirak ne’e.

Konsellu Ministru mós analiza ona:

1. Peace Dividend Trust

Peace Dividend Trust nu’udar organizasaun ida ne’ebé la hetan lukru, harii iha tinan 2005, ne’ebé halo ligasaun entre produtór lokál no kompradór internasionál sira hodi ajuda dirije investimentu internasionál ba ekonomia lokál, hodi reforsa setór privadu no aumenta tan empregu.

Organizasaun ne’e aprezenta ona ba Konsellu Ministru projetu ne’ebé mak hala’o hela iha Timor-Leste (ne’ebé mak hotu iha fulan Juñu nia rohan iha tinan ida ne’e) ho intensaun atu kontinua no ajusta projetu ne’e ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál nian.

   Ba leten