Sorumutu Konsellu Ministrus loron 13 fulan-maiu tinan 2026

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus loron 13 fulan-maiu tinan 2026

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova ona projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ba alterasaun dahuluk Lei n. 8/2025, loron 27 fulan-novembru, kona-ba Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026 (OJE 2026).

Proposta ne’e prevee ajustamentu ida ba OGE 2026 hodi hatán ba aumentu hosi folin kombustivel internasionál, relasiona ho konflitu iha Médiu Oriente, kustus ne'ebé mosu hosi ezersísiu hosi Prezidénsia Pro Tempore Komunidade País Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian Portugés) nian ne’ebé asume hosi Timor-Leste hafoin aprovasaun OJE 2026, nune'e mós despeza sira ne’ebé relasiona ho Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Kusi Ambenu.

Ho alterasaun ida-ne'e, montante konsolidadu hosi OJE 2026 aumenta maizumenus dolar amerikanu millaun 101,1, sa'e ba maizumenus dolar amerikanu biliaun 2,39. Aumentu ida-ne’e la’ós rezultadu reforsu transferénsias ruma hosi Fundu Petrolíferu, maibé liu-liu reajustamentu hosi fonte finansiamentu Estadu nian, liuhosi utilizasaun saldu jerénsia, saldu ne’ebé disponivel iha konta bankária  ne’ebé la efetiva (ne’ebé la uza), no mós reforsu hosi reseita doméstika sira.

Proposta orsamentu retifikativu ho objetivu mós atu hamenus impaktu ekonómiku hosi aumentu folin kombustivel internasionál, iha kontestu dependénsia maka’as ba importasaun, liuliu kombustivel no produtu ai-han, ne’ebé afeta diretamente kustu transporte, no mós inflasaun doméstika.

Tuir projesaun hosi Ministériu Finansa, maski iha aumentu iha folin kombustivel nian iha nivel internasionál, prevee katak média inflasaun anuál iha tinan 2026 sei sa'e ba 2,2%, kompara ho 1,2% iha tinan 2025, lahó aumentu ne’ebé signifikativu, tanba medida sira ne'ebé maka governu adota hodi estabiliza folin kombustivel.

*****

Tuir projetus ne’ebé aprezenta hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza selebrasaun akordus finansiamentu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Uniaun Europeia relasiona ho asaun “Kriasaun no Dezenvolvimentu Negósiu Sustentável no Ekonomia Sirkulár (CRESCE)” no “Governasaun Eletrónika ba Sistema Judisiál iha Timor-Leste (e-JUS TL)”.

Programa CRESCE, ho finansiamentu euro millaun tolu (maizumenus dolar amerikanu millaun 3,5), ne’ebé ho objetivu apoia kriasaun no dezenvolvimentu negósiu sustentável no mós inisiativa ekonomia sirkulár nian iha Timor-Leste, hodi promove diversifikasaun ekonómika, kriasaun empregu, no mós modelu produsaun no konsumu nian ne'ebé sustentável ba ambiente. Konsellu Ministrus dezigna Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus atu asina ninia akordu hodi Governu nia naran.

Inisiativa e-JUS TL, ho finansiamentu euro millaun neen (maizumenus dolar amerikanu millaun hitu), ho objetivu atu hametin governasaun eletrónika iha sistema judisiál nasionál, hodi kontribui hadi’a asesu ba justisa, aumenta efisiénsia no asesibilidade ba servisu judisiál sira, no mós hasa’e konfiansa públika iha instituisaun justisa, liuhosi ferramenta transformasaun dijitál no governasaun eletrónika. Ba akordu ida-ne’e, Ministru Justisa hetan dezignasaun nu’udar reprezentante Governu nian ba asinatura instrumentu finansiamentu.

*****

Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu kona-ba medida sira atu hametin seguransa públika no prevene violénsia. Desizaun ida-ne'e mosu hafoin insidente violénsia sira ne'ebé rejista iha semana hirak ikus ne'e iha fatin oioin iha nasaun ne’e, ne'ebé envolve grupu joven sira no ho konsekuénsia maka'as ba integridade fízika sidadaun sira nian, ba propriedade privada, no mós ba estabilidade hosi komunidade sira ne'ebé afetadu. Insidente sira-ne'e sai grave liu iha loron 10 fulan-maiu, iha Mehara, Postu Administrativu Tutuala, Munisípiu Lautein, ne'ebé konfrontu ida envolve grupu joven sira ne’ebé  bele halo sidadaun ida mate.

Governu kondena ho forma klara no makaas ba aktu destruisaun hotu-hotu ba sasán ne’ebé halo ema lakon vida, ofensa ba integridade fízika sidadaun sira-nian ka estragu propriedade privada, la haree ba sé mak autór ka ninia razaun sira.

Entre medida sira ne'ebé aprova ona, Governu reafirma suspensaun temporáriu, iha territóriu nasionál tomak, atividade koletiva ensinu, aprendizajen no prátika arte marsiál no arte ritual sira, nune'e mós taka fatin sira ne'ebé uza hodi hala’o atividade hirak-ne'e. Medida ida-ne'e iha karater exepsionál, proporsionál, no preventivu, ho objetivu atu hapara uzu aproveitamentu hosi atividade sira-ne'e nu'udar dalan ida hodi organiza aktu violentu sira.

Rezolusaun Governu ne’e mós determina reforsu operasaun patrullamentu husi Polísia Nasionál Timor-Leste iha territóriu nasionál tomak, liuliu iha área no oráriu ho konsentrasaun boot tebes husi joven sira ka ho istória violénsia nian, no mós husu kolaborasaun husi lider komunitáriu, liuliu Xefe Suku no Xefe Aldeia sira, hodi relata situasaun sira kona-ba suspensaun atividade ne’ebé relasiona ho arte marsiál no arte rituál.

Autoridades munisípius, Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu no Autoridade Administrativa Ataúro nian tenke garante atu hatutan kedas informasaun sira-ne’e ba autoridade polísia kompetente sira. Rezolusaun ne’e mós determina atu autoridade polísia sira kontinua no aselera investigasaun ne’ebé la’o hela relasiona ho insidente violénsia ne’ebé verifika tiha ona, no atu ninia autór sira tenke responsabiliza tuir lei. REMATA

   Ba leten