……………………………………………………………………………………………………………
Loron 30 fulan-abríl tinan 2026
Komunikadu Imprensa
Timor-Leste lamenta ho John M. Miller nia mate
Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste hato’o nia laran-triste kle’an kona-ba John M. Miller nia mate, foin lalais ne’e iha Novaiorke, ne’ebé saudozu nu’udar ko-fundadór no eis-Koordenadór Nasionál East Timor and Indonesia Action Network (ETAN) no mós belun kleur ona ba povu Timór.
John M. Miller iha dékada balun dedika-an hodi defende autodeterminasaun, direitus umanus, no justisa ba povu Timor-Leste. Iha tinan 1991, hafoin Masakre Santa Krús, harii East Timor Action Network (ETAN), organizasaun ida ne’ebé nia nu’udar ko-fundadór, no ne’ebé hala’o papél importante ida hodi divulga informasaun kona-ba situasaun Timor-Leste nian ba mundu internasionál no mós mobiliza apoiu sosiedade sivíl, mídia, no desizór polítiku sira iha Estadus Unidus Amérika nian.
Durante nia karreira, John M. Miller kontribui ba kampaña sensibilizasaun no presaun polítika hodi defende povu timoroan nia direitus no mós rekoñesimentu ba povu timoroan nia direitu ba autodeterminasaun. Aleinde ETAN, nia nu’udar membru ida hosi War Resisters League, War Resisters International no organizasaun pasifista sira seluk, no mós kria Foreign Bases Project, ne’ebé ho objetivu atu reziste kontra militarizmu norte-amerikanu iha nasaun sira seluk.
Serbisu ne’ebé hala’o husi John M. Miller no ETAN hetan rekoñesimentu husi Timor-Leste. Iha tinan 2003, Miller simu Ordem de Timor hodi ETAN nia naran. Iha tinan 2012, iha okaziaun aniversáriu Restaurasaun Independénsia ba dala 10, ETAN hetan kondekorasaun Ordem de Timor-Leste nu’udar rekoñesimentu ba ninia kontribuisaun ba libertasaun nasionál.
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no Portavós Governu nian, Agio Pereira, lori Governu no Povu Timor-Leste nia naran, hato’o ninia “sentidas kondolénsias kle’an ba família, belun no ba sira hotu ne’ebé mak iha nia sorin durante nia moris tomak” no garante katak “ninia lian hodi defende povu Timór no amizade ne’ebé boot no mós ninia apoiu kontínuu iha luta ami sei la haluha”.
Governu Timor-Leste fó omenajen ba memória John M. Miller nian no ninia istória solidariedade ho povu timoroan. REMATA