Relatóriu Ekonómiku tinan 2026 hatudu adezaun ba ASEAN nu’udar oportunidade kreximentu ba Timor-Leste

Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun (MNEK), iha parseria ho Grupu Banku Mundiál, organiza hamutuk lansamentu ba Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste tinan 2026, publikasaun prinsipál ne’ebé halo tinan rua dala ida hosi Banku Mundiál kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku nasaun ne’e nian, iha loron 16 fulan-abril tinan 2026, iha Salão Nobre MNEK nian, iha Dili. 672674160 825102817308805 995196695693823477 n 300x188 Relatóriu Ekonómiku tinan 2026 hatudu adezaun ba ASEAN nu’udar oportunidade kreximentu  ba Timor Leste 670639494 1281841237467256 8535936544900404275 n 300x205 Relatóriu Ekonómiku tinan 2026 hatudu adezaun ba ASEAN nu’udar oportunidade kreximentu  ba Timor Leste 672676350 825102713975482 8068316565017890994 n 300x191 Relatóriu Ekonómiku tinan 2026 hatudu adezaun ba ASEAN nu’udar oportunidade kreximentu  ba Timor Leste 672684335 1281841387467241 1380171997514066447 n 300x221 Relatóriu Ekonómiku tinan 2026 hatudu adezaun ba ASEAN nu’udar oportunidade kreximentu  ba Timor Leste 673121068 1282172677434112 2871732724559332238 n 300x205 Relatóriu Ekonómiku tinan 2026 hatudu adezaun ba ASEAN nu’udar oportunidade kreximentu  ba Timor Leste

Relatóriu referénsia ne’ebé halo tinan rua dala ida hosi Banku Mundiál, ho títulu “Hodi hasa’e nivel: Oinsá adezaun ba ASEAN Bele Apoia Transformasaun Ekonómika Timor-Leste nian”, ko’alia liu kona-ba oportunidade sira ne’ebé mosu hosi Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN, liuliu kona-ba habelar asesu ba merkadu, hametin konfiansa investidór sira-nian no aprofunda integrasaun ekonómika rejionál.

David Freedman, Reprezentante Rezidente hosi Grupu Banku Mundiál, ko’alia liu kona-ba hadi’a dezempeñu ekonómiku dezde 2023, ne’ebé apoia hosi kreximentu kontínuu ida, aumentu turizmu, hadi’a reseita doméstika, no mós manutensaun estabilidade makroekonómika, ne’ebé hetan apoiu hosi Fundu Petrolíferu. Fatór hirak-ne’e hametin potensiál Timor-Leste nian nu’udar destinu investimentu ne’ebé dezenvolve hela iha rejiaun ne’e.

Francisco Kalbuadi Lay, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, afirma filafali kompromisu Governu nian ba kreximentu ida ne’ebé inkluzivu no reziliente, ne’ebé foka liu ba kriasaun empregu, hamenus pobreza no hadi’a servisu sosiál sira. Nia subliña mós katak, iha kolaborasaun besik ho parseiru nasionál no internasionál sira, Governu sei kontinua promove polítika no reforma sira ne’ebé objetivu ba prosperidade tempu naruk, estabilidade no kreximentu inkluzivu iha Timor-Leste.

Iha okaziaun ne’ebé hanesan, Bendito dos Santos Freitas, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, destaka nesesidade ba diversifikasaun ekonómika no reformas, hodi temi adezaun ba ASEAN nu’udar fatór estratéjiku ida atu reforsa kompetitividade, atrai investimentu no hametin instituisaun sira.

Intervensaun hirak-ne’e destaka katak adezaun ba ASEAN oferese kuadru ida ne’ebé kredivel no  bazeia ba regra sira hodi promove reformas, hadi’a ambiente negósiu nian no atrai investimentu. Aleinde ne’e, subliña mós importánsia atu hadi’a fasilitasaun komérsiu, simplifika prosesu regulatóriu no hametin instituisaun sira, ho objetivu atu atrai investimentu ho kualidade no promove kreximentu ne’ebé lidera hosi setór privadu.

Salienta mós katak futura prezidénsia Timor-Leste nian ba ASEAN, iha tinan 2029, nu’udar oportunidade ida atu hatudu progresu sira ne’ebé alkansa ona no hametin pozisaun ekonómika país nian iha nivel rejionál no globál.

 

Relatóriu ne’e disponivel iha:
 https://documents1.worldbank.org/curated/en/099041526060539214/pdf/P513278-ea02d5d8-7374-4e21-ad36-681387f3df99.pdf

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=48522