Sorumutu Konsellu Ministrus loron 1 fulan-abril tinan 2026

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus loron 1 fulan-abril tinan 2026

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Finansas, Regina de Jesus, kona-ba estinsaun Millennium Challenge Account – Timor-Leste, IP.

Tuir desizaun hodi hakotu Akordu Kompaktu hosi Governu Estadus Unidus Amérika, ne’ebé prevee ona programa kooperasaun ida iha área bee, saneamentu no drenajen, no mós edukasaun, diploma ida-ne’e determina estinsaun ba entidade ida-ne’e, ne’ebé kria hodi garante ezekusaun hosi programa ne’ebé temi ona.

Diploma ne’e define prosesu estinsaun ida ne’ebé ordenadu, ne’ebé inklui likidasaun ba obrigasaun finanseira, jestaun no alokasaun patrimóniu, no mós devolve (fó fali) rekursus ne’ebé la uza ba Tezouru. Prevee mós elaborasaun relatórius kona-ba atividades no rekursus ne'ebé sei iha, no mós konservasaun dadus programa nian hosi Ministériu Finansas durante tinan lima.

*****

Konsellu Ministrus aprova mós Projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, hodi define modelu organizasaun foun ba servisu no kargu diresaun no xefia iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu.

Rezolusaun Governu ida-ne’e ho objetivu atu asegura implementasaun modelu organizasaun foun ba servisu Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu, tuir reforma estruturál ne’ebé introdús hosi Dekretu-Lei n. 1/2026, loron 2 fulan-fevereiru, aliña ho ida-ne’ebé adota ona ba Administrasaun Territoriál nasionál tomak.

Nune’e, Ministru Administrasaun Estatál iha responsabilidade atu elabora no hato’o ba Konsellu Ministrus proposta fundamentada ida ho kuadru foun ba dirijente no xefe servisu rejionál sira, akompaña ho ninia organograma no mós definisaun ba perfíl kompeténsia sira ne’ebé presiza ba kargu ida-idak, iha koordenasaun ho Ministériu Finansas no Komisaun Funsaun Públika. Rezolusaun ne’e estabelese mós abertura ba prosesu provimentu (prienximentu) kargu diresaun no xefia hafoin aprovasaun ba proposta, nune’e mós mantein titulár atuál sira iha sira-nia funsaun to’o prosesu provimentu (prienximentu) ne’e nian remata, ne’ebé tenke akontese iha loron 40 nia laran.

Desizaun ida-ne’e ho objetivu atu garante tranzisaun ida ne’ebé organizadu lahó interrupsaun iha funsionamentu servisu Rejiaun nian, no reforsa kapasidade administrativa, klareza iha estrutura organizasaun no prestasaun servisu públiku ba komunidade lokál sira.

*****

Tuir Dekretu-Lei n. 15/2024, loron 20 fulan-marsu, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza despeza no kontratasaun ba:

  • obra “Estrada Emerjénsia Larigutu-Uaguia, Tahagaba Dalirisi” (P44), ho montante dolar amerikanu millaun 3,05;
  • konstrusaun Muru Retensaun – Tibar River (P25), ho montante dolar amerikanu millaun 1.56;
  • obra “Open New Roads, Asumau -Liurai -Remexiu Municipality of Aileu (11.1 Km)” (P54), ho montante dolar amerikanu millaun 1,96;
  • obra Open New Roads - Tutuluro-Mindelo-Binani Phase1 (Sta 0+000 -16+775 Km)” (P33), ho montante dolar amerikanu millaun 2,7.

 *****

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, ne’ebé altera Orgánika Ministériu Turizmu no Ambiente, ne’ebé aprova husi Dekretu-Lei n. 78/2020, loron 11 fulan-outubru.

Diploma ida-ne’e ho objetivu prinsipál atu hametin efisiénsia no koerénsia organizasaun administrativa Estadu nian, liuhosi reestruturasaun entidades públika no integrasaun funsaun iha estrutura ministeriál sira, atu nune’e bele halakon redundánsia no hadi’a koordenasaun iha ezekusaun polítikas públikas.

Ho diploma ida-ne’e, halakon Autoridade Nasionál Dezignada ba Kombate Alterasaun Klimátika, no ninia kompeténsia sira, rekursus umanus, finanseirus no patrimoniál sira sei integra iha Ministériu Turizmu no Ambiente.

*****

Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ne’ebé determina valór másimu dolar amerikanu rihun 600 ba despeza ne’ebé atu ezekuta iha ámbitu prosesu transladasaun restus mortais (isin-mate) hosi preladu katóliku sira ne’ebé hala’o knaar pastorál iha Timor-Leste, hosi Portugál ba Katedrál Dili.

Desizaun ida-ne’e ho objetivu atu garante kondisaun nesesária hodi translada ba Katedrál Dili restus mortais (isin-mate) Dom Jaime Garcia Goulart, Dom José Joaquim Ribeiro, Monseñór Martinho da Costa Lopes no Dom Alberto Ricardo da Silva, nu’udar rekoñesimentu ba legadu espirituál, istóriku no nasionál husi figuras importante Igreja Katólika nian iha Timor-Leste. Tanba ne’e, hein katak sira-nia restus mortais (isin-mate) deskansa iha ema sira ne'ebé sira serbí ba nia leet, nune’e povu bele fó omenajen ne'ebé loos ba sira, nu’udar jestu rekoñesimentu ida ba knaar ne'ebé sira hala'o no legadu ne'ebé sira husik hela, ne'ebé hakat liu ámbitu relijiozu no sai parte hosi identidade nasionál Timor-Leste nian.

Rezolusaun Governu estabelese enkuadramentu finanseiru atu apoia despeza sira ne’ebé relasiona ho prosesu transladasaun, no mós serimónia fúnebre no omenajen. Prevee mós katak obra konstrusaun, rekonstrusaun, reparasaun, rekualifikasaun ka konservasaun ne’ebé nesesáriu iha ámbitu prosesu ida-ne’e sei hala’o hosi Ministériu Obras Públikas no Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, ho posibilidade rekursu ba Fundu Infraestruturas ba ninia finansiamentu.

*****

Konsellu Ministrus aprova deliberasaun, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, kona-ba autorizasaun ba despeza no abertura hosi prosedimentu aprovizionamentu ida ba akizisaun kombustivel, ho autorizasaun despeza maizumenus dolar amerikanu millaun 168,8 ba akizisaun litru gazóleu millaun 80, nune'e mós ba implementasaun prosedimentu aprovizionamentu liuhosi ajuste diretu urjente.

Desizaun ida-ne'e ho objetivu atu garante estabelesimentu rezerva seguransa ida ho autonomia to'o tinan ne'e nia rohan, hanesan antesipasaun karik akontese falta kombustivel ne'ebé maka'as liu tanba prolongamentu hosi konflitu iha Médiu Oriente.

*****

Tuir propostas ne’ebé aprezenta hosi Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova tema “Salvaguarda Eransa Kulturál, iha Promosaun Identidade no Sidadania” ba Sorumutu Ministrus Kultura Komunidade País sira Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian Portugés) nian ba da14, ne’ebé Timor-Leste, iha ezersísiu Prezidénsia CPLP, sei sai uma-na’in no organiza iha loron 4 no 5 fulan-maiu tinan 2026.

Tema ne'ebé aprova ona destaka kontribuisaun kultura ba konsolidasaun Estadu Direitu demokrátiku, diálogu interkulturál, no mós reforsu kooperasaun kulturál iha espasu luzófonu. REMATA

   Ba leten