Sorumutu Konsellu Ministrus loron 20 fulan-fevereiru tinan 2026
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 20 fulan-fevereiru tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu, iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, Dili, no aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé aprova Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Tasi ida ne’ebé Reziliente no Sustentável iha Timor-Leste.
Ho aprovasaun ba Rezolusaun ida-ne’e, Governu estabelese vizaun polítika no estratéjia asaun Governu Konstitusionál IX ba setór ida-ne’e ba tinan sanulu oin mai, ho koordenasaun direta husi Primeiru-Ministru, ho apoiu husi Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas, no mós Unidade Ekonomia Azul, hodi garante koordenasaun entre ministérius no parseiru relevante sira.
Polítika ne’e organiza bazeia ba eixu sira ne’ebé promove investigasaun no literasia kona-ba tasi, protesaun ba biodiversidade tasi nian, utilizasaun sustentável ba rekursus, inklui peskas, akuikultura, turizmu no enerjia renovável sira, nune’e mós reforsu ba transporte marítimu no dezenvolvimentu portuáriu. Prevee mós fortalesimentu hosi governasaun tasi nian, integrasaun hosi medidas hodi adapta ba mudansa klimátika no kriasaun mekanizmus finansiamentu, monitorizasaun no avaliasaun nian.
Ho desizaun ida-ne’e, Ezekutivu konsolida ninia kompromisu ba tasi nu’udar pilár ida hosi dezenvolvimentu nasionál, ho objetivu atu promove kriasaun empregu, hadi’a kondisaun moris hosi populasaun tasi-ibun sira no proteje ekosistema sira, iha kuadru kreximentu ida ne’ebé sustentável no inkluzivu.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta mós hosi Primeiru-Ministru kona-ba Konta Satélite Tasi nian.
Objetivu hosi Rezolusaun Governu ida-ne’e mak atu implementa Pilár 15 hosi Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul, hodi kria baze ba implementasaun Konta Satélite Tasi nian, nu’udar instrumentu estatístiku ne’ebé dezeña atu sukat ho rigór kontribuisaun hosi ekonomia tasi nian ba ekonomia nasionál.
Konta Satélite Tasi nian sei permite rekolla, organizasaun, no análize dadus kona-ba despeza públika no, iha etapa tuirmai, kona-ba atividade ekonómika públika no privada ne’ebé relasiona ho setór tasi nian, hodi integra informasaun ne’e iha Konta Nasionál sira. Ba ida-ne’e, Diresaun-Jerál Planeamentu Orsamentál no Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste, IP, servisu hamutuk ho Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas, sei define metodolojia, indikadór ekonómiku relevante sira, no mós mekanizmu rekolla no prosesamentu dadus ne’ebé nesesáriu.
Prevee mós katak, iha prazu fulan neen nia laran hafoin rezolusaun tama iha vigór, sei aprezenta relatóriu ida ba Ministra Finansas no Primeiru-Ministru kona-ba pontu situasaun obra nian no roteiru ida ba estabelesimentu Konta Satélite Tasi nian, no mós konsolidasaun markadór orsamentál ba Ekonomia Tasi iha Orsamentu Jerál Estadu nian hahú hosi tinan 2027 ba oin.
*****
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta mós hosi Primeiru-Ministru, ne’ebé ho objetivu atu estabelese Bazes ba Ordenamentu no Jestaun Espasu Marítimu Nasionál nian, ho kriasaun enkuadramentu jurídiku ida ba organizasaun integrada no sustentável territóriu marítimu Timor-Leste nian.
Diploma ne’e define espasu marítimu nasionál no konsagra prinsípiu sira hanesan abordajen ekosistema, jestaun integrada no artikulasaun entre tasi no rai, hodi garante kompatibilidade entre uzu no atividade oioin. Prevee elaborasaun instrumentus ordenamentu nian, hanesan planu situasaun no planu alokasaun, no mós regulamentu kona-ba uzu privadu espasu marítimu nian liuhosi konsesaun, lisensa ka autorizasaun sira.
Ho medida ida-ne’e, Governu reforsa baze legál ne’ebé nesesáriu atu promove ekonomia tasi nian, garante protesaun ba ambiente tasi, no garante dezenvolvimentu ida ne’ebé ekilibradu no sustentável ba espasu marítimu nasionál.
*****
Aprova mós projetu Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, ba aprovasaun Tratadu Estradisaun ASEAN, instrumentu jurídiku ida ne’ebé ho objetivu atu hametin kooperasaun jurídika entre Estadus-Membrus hodi kombate krime transnasionál.
Tratadu ne’e estabelese prinsípius no prosedimentus ba entrega ema sira ne’ebé prokura ba efeitus/finalidade akuzasaun, julgamentu ka kumprimentu pena nian, hodi define infrasaun sira ne’ebé bele hetan estradisaun, hodi define kondisaun no fundamentu sira-ne’ebé obrigatóriu no diskrisionáriu ba rekuza, nune’e mós garantia prosesuál no umanitária sira ne’ebé bele aplika.
Tratadu ne’e asina hosi Ministru Justisa, Sergio Hornai, hamutuk ho nia omólogu sira ASEAN nian, iha Enkontru Ministrus Justisa ASEAN (ALAWMM) nian ba dala 13, ne’ebé hala’o iha loron 14 fulan-novembru tinan 2025, iha Manila, Filipinas.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál nian, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, hodi altera Kuadru Kompromisus ne’ebé aneksa ba Rezolusaun Parlamentu Nasionál n. 46/2025, loron 15 fulan-outubru, ne’ebé aprova ba adezaun, Akordu ASEAN kona-ba Sirkulasaun Pesoas Singulares (Movement of Natural Persons – MNP) no nia Protokolu Alterasaun.
Ho inisiativa ida-ne’e, objetivu mak atu substitui Aneksu ne’ebé relasiona ho Kuadru Kompromisus (Schedule of Commitments – SoC) tuir Akordu MNP, atu nune’e bele garante ninia konformidade formál ho modelu komún ne’ebé ASEAN adota ba Estadu-Membru hotu-hotu. Alterasaun ne’ebé propoin hanesan de’it ezersísiu reformatasaun téknika ida no la introdús modifikasaun ruma ba substánsia, nivel ka ámbitu hosi kompromisu sira ne’ebé Timor-Leste asume.
Reformatasaun ba Kuadru Kompromisus husu tuir adosaun modelu armonizadu ida hosi ASEAN, no dokumentu reformuladu hetan aseitasaun no aprovasaun iha fulan-dezembru 2025. Ho aprovasaun ba Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál nian ida-ne'e, asegura ona kondisaun formál sira ne'ebé nesesáriu ba depózitu hosi Instrumentu Adezaun Timor-Leste nian ba Akordu ASEAN kona-ba Sirkulasaun Pesoas Singulares, hodi reforsa prosesu integrasaun nasionál iha mekanizmus organizasaun nian.
*****
Nune’e mós ho proposta husi Vise-Ministra Milena Rangel, Konsellu Ministrus aprova Revizaun Finál ba Kuadru Kompromisus Timor-Leste iha ámbitu Akordu Komérsiu Beins ASEAN (ATIGA) nian, ho objetivu atu kumpre rekizitu sira ne’ebé nesesáriu ba adezaun plena ba akordu ne’e no asume obrigasaun sira ne’ebé mosu husi Komunidade Ekonómika ASEAN nian.
Revizaun ne’ebé agora aprova ona foka liu kona-ba Oferta Finál Asesu ba Merkadu ne’ebé aprezenta husi Timor-Leste, tuir negosiasaun ho Estadu-Membru sira ASEAN nian. Enkuadramentu ida-ne’e ho objetivu atu garante ekilíbriu entre integrasaun rejionál no salvaguarda interese estratéjiku no ekonómiku nasionál, hodi promove kreximentu sustentável no kompetitividade setór produtivu no servisu nian iha país ne’e.
*****
Konsellu Ministrus delibera hodi aprova proposta ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, kona-ba dezignasaun naran “Ataúro”, “Ramelau” no “Oecusse” ba espasu sira ne’ebé atribui ba Timor-Leste iha sede ASEAN iha Jakarta, Indonézia. REMATA






































