Sorumutu Konsellu Ministrus loron 11 fulan-fevereiru tinan 2026

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus loron 11 fulan-fevereiru tinan 2026

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, hodi kria Orden Advogadu Timor-Leste (OATL- akrónimu iha lian portugés)  no aprova ninia estatutu.

Diploma ne’e ho objetivu atu kria Orden(Asosiasaun) Advogadu Timor-Leste nu’udar asosiasaun profisionál públika, ne’ebé responsavel atu regula asesu no prátika advokasia, reprezenta profisaun ne’e no define regra sira ne’ebé aplika ba organizsaun, funsionamentu no dixiplina iha advogadu no advogadu estajiáriu sira.

Inisiativa ne’e estabelese enkuadramentu jurídiku (legál) ba OATL, define ninia atribuisaun, órgaun, kompeténsia no mekanizmu sira funsionamentu nian, nune’e mós prinsípiu sira ne’ebé aplika hodi hala’o profisaun, hodi kontribui ba reforsu organizasaun advokasia no konsolidasaun sistema justisa nasionál.

Diploma ne’e mós aprova Rejime Jurídiku Sosiedade Advogadu sira nian, ne’ebé define kondisaun konstituisaun, organizasaun no funsionamentu sosiedade ne’e nian, ho objetivu atu enkuadra prátika  koletiva advokasia, promove transparénsia boot liu no garante kumprimentu ba regra profisionál no deontolójika nian.

****

Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza despeza ho valór dolar amerikanu millaun 121,9 ba transferénsia fundu husi Orsamentu Jerál Estadu ba EDTL, EP, iha ámbitu programa “802 Eletrisidade”, ho objetivu atu asegura servisu fornesimentu eletrisidade públiku.

****

Nune’e mós ho proposta hosi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza despeza no abertura prosesu aprovizionamentu ba konstrusaun sistema abastesimentu bee moos iha Baukau, projetu estruturante ne’e ho objetivu atu garante fornesimentu bee ne’ebé regulár no seguru ne’ebé apropriadu ba konsumu umanu ba populasaun iha munisípiu refere.

Projetu ne’e, bazeia ba estudu tékniku ne’ebé  molok ne’e hetan ona validasaun, sei iha investimentu ida ne’ebé prevee besik dolar amerikanu millaun 23,4, ho objetivu atu hadi’a kondisaun saúde públika no kualidade moris komunidade lokál sira nian.

****

****

Aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, no Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus Agio Pereira kona-ba Rejime Karreira Espesiál ba Bombeirus Profisionál Timor-Leste.

Ho diploma ida-ne’e, Governu hakarak estabelese estatutu espesífiku ba bombeirus profisionál iha Timor-Leste, hodi rekoñese natureza úniku hosi sira-nia funsaun nu’udar ajentes espesializadu  ba protesaun sivíl no importánsia hosi sira-nia papél iha protesaun ba vida umana,  no beins  nune’e mós hodi responde ba situasaun emerjénsia, asidente, no dezastres  iha teritóriu nasionál tomak.

Rejime ne’ebé propoin ho ninia objetivu atu define karreira bombeirus profisionál hanesan karreira espesiál iha funsaun públika, estabelese ninia estrutura ierárkika, kategoria no pozisaun sira, no mós regras  ba rekrutamentu, formasaun, progresaun no promosaun. Ho inisiativa ida-ne’e, Governu buka atu valoriza no dignifika karreira ne’e, asegura estabilidade ne’ebé boot liu no enkuadramentu profisionál, no reforsa kapasidade atu responde ba  sistema nasionál protesaun sivíl.

Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, kona-ba suspensaun temporária no revizaun ba Konkursu Públiku Admisaun iha Kursu Formasaun ba Ajentes Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL).

Ho desizaun ida-ne’e, Governu hakarak asegura transparénsia, legalidade, no kredibilidade iha prosesu rekrutamentu, hodi konsidera dúvida no preokupasaun sira ne’ebé hato’o hosi kandidatu sira no entidade oioin kona-ba kumprimentu ba rekizitu balun no regularidade iha faze konkursu nian. Ba ida-ne’e, Rezolusaun Governu prevee suspensaun temporária ba konkursu no reforsa mekanizmu supervizaun no fiskalizasaun.

Desizaun ne’e mós determina atu halo reestruturasaun ba Komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun nian, liuhusi integra membru nasionál no internasionál independente sira, nune’e mós halo revizaun klean  ba faze hotu-hotu hosi prosesu selesaun nian, ho nia objetivu atu hatene loloos faktus no potensialmente adota medidas koretivas. Ho prosedimentu ida ne’e, Governu iha intensaun atu hametin sidadaun sira-nia konfiansa iha instituisoins públikas no atu garante katak asesu ba Polísia Nasionál Timor-Leste ne’e hala’o ho justu, imparsiál, no tuir lei.

****

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, halo aprezentasaun kona-ba planu programátiku no orsamentál ba Prezidénsia pro tempore (ho tempu determinadu) Komunidade País Lian Portugés (CPLP), ne’ebé Timor-Leste asume ba períodu 2026-2027. Informasaun ne’ebé aprezenta kona-ba enkontru ministeriál lubun ida, enkontru tékniku, inisiativa setoriál no atividades institusionál ne’ebé prevee ona, inklui asaun komemorativa aniversáriu CPLP ba dala-30, ne’ebé hala’o iha loron 17 fulan-jullu, nune’emós ninia enkuadramentu kalendáriu, fatin no parámetru kona-ba finansiamentu.

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova tema “ Konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku- Dezafius ba CPLP” ba Prezidénsia pro tempore organizasaun internasionál luzófona, ne’ebé Timor-Leste sei asume iha períodu tinan 2026-2027. REMATA

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=47300