……………………………………………………………………………………………………………
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 27 fulan-janeiru tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime Konsesaun Subvensaun Públika husi Gabinete Apoiu ba Sosiedade Sivíl (GASC, akrónimu iha lian portugés), ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais, Mariano Assanami Sabino, no husi Koordenadór GASC, Joaquim Freitas.
Diploma ne’e define regra, kritériu no prosedimentu aplikavel sira atu fó apoiu finanseiru públiku ba organizasaun sosiedade sivíl sira ne’ebé dezenvolve atividade ho interese públiku, iha área sosiál, edukativu, kulturál, relijiozu ka komunitáriu, tuir Dekretu-Lei n. 39/2024, loron 27 fulan-novembru, ne’ebé aprova Regulamentu kona-ba Subsídiu, Subvensaun no Doasoins Públikas.
Rejime foun ne’e ho objetivu atu reforsa transparénsia, ekuidade no efisiénsia iha konsesaun subvensaun, hodi promove papél organizasaun sosiedade sivíl hanesan parseira estratéjika Estadu nian iha implementasaun polítikas públikas no promosaun justisa sosiál, pás, governasaun di’ak no dezenvolvimentu sustentavel.
Diploma ne’e estabelese mós katak subvensoins bele apoia projetu no inisiativa sira iha área edukasaun, saúde, formasaun profisionál, kultura, inkluzaun sosiál, direitus umanus no kooperasaun entre organizasaun sosiedade sivíl nasionál no estranjeira, liu-liu país sira CPLP no ASEAN nian.
*****
Konsellu Ministrus aprova mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira no Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, ne’ebé determina ezonerasaun ba atuál Prezidente Konsellu Administrasaun Rádiu no Televizaun Timor-Leste, EP (RTTL, EP) no nomeasaun ba Rosário da Graça Maia hodi asume kargu nu’udar Prezidente Konsellu Administrasaun foun ba empreza publika radiodifuzaun ne’e nian ho mandatu tinan haat.
Nomeasaun ne’e prodús efeitus hahú loron 1 fulan-fevereiru tinan 2026 no bazeia ba imparsialidade, integridade, kapasidade téknika no jestaun Prezidente foun nian, no mós ninia esperiénsia profisionál no senioridade ne’ebé hetan rekoñesimentu.
*****
Konsellu Ministrus aprova mós Proposta Lei rua, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ho objetivu atu halo alterasaun dahuluk ba Lei n. 13/2011, loron 28 fulan-setembru, ne’ebé estabelese Rejime Dívida Públika no atu kria Rejime Jerál ba Taxas Administrativas.
*
Relasiona ho Proposta Lei ne’ebé halo alterasaun dahuluk ba Lei n. 13/2011, loron 28 fulan-setembru, Rejime Dívida Públika, diploma ne’e ho objetivu atu adapta enkuadramentu legal dívida públika nian ba nesesidade atu diversifika fontes finansiamentu ba Orsamentu Jerál Estadu nian, hodi hamenus dependénsia maka’as ba Fundu Petrolíferu.
Proposta ne’e permite atu habelar ámbitu hosi emisaun dívida públika, hodi la limita de’it ba finansiamentu infraestruturas estratéjikas, atu nune’e bele permite utilizasaun instrumentu sira hanesan títulus Tezouru hodi finansia despeza jerál Estadu nian. Alterasaun ida-ne’e ho objetivu atu aliña rejime nasionál ba dívida públika ho prátika sira ne’ebé país maioria utiliza no kria kondisaun ba jestaun ida ne’ebé sustentavel liu ba finansas públikas iha tempu médiu no tempu naruk.
Ho inisiativa ida-ne’e, Governu iha intensaun atu hametin sustentabilidade orsamentál, prepara país ba diminuisaun progresiva reseitas husi Fundu Petrolíferu no asegura estabilidade ne’ebé boot liu iha finansiamentu polítikas públikas ne’ebé esensiál.
*
Kona-ba Proposta Lei ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime Jerál ba Taxas Administrativas, diploma ne’e ninia objetivu mak atu define kuadru legál ida-ne’ebé uniforme ba kriasaun, insidénsia, likidasaun, kobransa no atualizasaun ba taxas ne’ebé Administrasaun Públika kobra, hodi asegura transparénsia, previzibilidade no rigor ne’ebé boot liu iha ninia aplikasaun. Inisiativa ne’e mós ho objetivu atu hametin prinsípiu legalidade, hodi garante katak taxas ne’e korresponde ho efetivu ba kustu hosi servisus ne’ebé presta ona ka benefísius ne’ebé hetan hosi indivíduu sira.
Proposta ne’e klarifika prinsípius ne’ebé aplikaveis ba kriasaun taxas, hodi determina katak taxas ne’e tenke estabelese hosi Dekretu-Lei, bazeia-ba estudus ekonómikus no finanseirus ne’ebé loloos, no respeita ba kritérius proporsionalidade no ekivalénsia ekonómika. Diploma-ne’e regula mós insidénsia objetiva no subjetiva hosi taxas, faktu ne’ebé hamosu obrigasaun pagamentu, nune’e mós rejimes ba redusoins no izensoins, liuliu iha situasoins insufisiénsia ekonómika ne’ebé komprovadu ka tanba razoins interese públiku nian.
*****
Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova ona doasaun ida ho montante dolar amerikanu millaun 2 ba Repúblika Mosambike, hafoin inundasaun ne’ebé afeta maka’as ona nasaun ne’ebá, ho rezulta ema mate, dezlokasaun forsada, destruisaun ba uma sira, infraestrutura sosiál sira, no mós interrupsaun makaas iha asesu ba servisu esensiál sira.
Desizaun ida-ne’e mosu hodi hatán ba pedidu formál ne’ebé aprezenta hosi Governu mosambikanu tanba eskala hosi krize umanitáriu ne’ebé la’o daudaun, ne’ebé afeta ema rihun atus ba atus, ho impaktu maka’as liu ba feto no labarik sira. Apoiu ne’ebé aprova hosi Timor-Leste ho intensaun atu kontribui ba resposta umanitária urjente, hametin kapasidade tulun no asisténsia ba populasaun sira ne’ebé afetadu, no mós hamenus efeitus imediatus hosi emerjénsia ne’e, iha koordenasaun ho autoridades mosambikanas no esforsu sira hosi komunidade internasionál. REMATA