Dezde tinan kotuk, Ministériu Saúde hala’o ona kampaña sensibilizasaun atu prevene dengue, ne’ebé intensifika asaun sira ne’e durante fulan-janeiru, ho objetivu atu informa ba komunidade sira kona-ba kuidadu sira ne’ebé atu adopta hodi hamenus risku transmisaun hosi moras refere. 
Kampaña sira-ne’e promove liuhosi Diresaun Nasionál Edukasaun no Promosaun Saúde, ne’ebé kolabora ho universidade nasionál sira. Kampaña sira-ne’e maka hanesan, hala’o vizita ba bairru no rezidénsia sira, iha ne’ebé fahe informasaun direta kona-ba moras dengue, ninia sintoma no nia medida prinsipál sira ba prevensaun.
Iha ámbitu hosi atividade promosaun saúde ne’e nian, ekipa sira hala’o asaun sensibilizasaun hosi uma ba uma, ho partisipasaun hosi profisionál saúde no estudante universitáriu sira, nune’e mós distribui folletu informasaun nian ba komunidade. Asaun sira-ne’e ho objetivu atu apoia populasaun hodi adota prátika preventiva sira iha ambiente uma-laran no komunitáriu. 
Ekipa sira promove mós asaun sesaun edukasaun prátika nian kona-ba importánsia limpeza ambientál, hodi subliña nesesidade atu halakon bee ne’ebé nalihu iha fatin sira hanesan balde, lata, botir, pneu no sasán sira-seluk ne’ebé bele sai fatin hakiak susuk tranzmisór dengue nian.
Iha tempu hanesan, Ministériu Saúde implementa hela métodu Wolbachia hanesan estratéjia komplementár ida hodi prevene moras dengue. Métodu ida-ne’e bazeia ba husik ho kontrolu susuk sira ne’ebé lori baktéria Wolbachia, ne’ebé hamenus kapasidade transmisaun virus dengue nian ba ita ema. Neineik baktéria ne’e sei moris metin iha populasaun susuk nian, ne’ebé ajuda hodi hamenus nafatin sirkulasaun virus ne’e, nune’e redús kazu dengue nian ba tempu médiu no tempu naruk. Utilizasaun hosi métodu ida-ne’e la substitui métodu tradisionál sira kontrola nian, hanesan limpeza ambientál, utiliza rede moskiteiru, repelente, fumigasaun no utiliza insetisida, no intervensaun sira-seluk ne’ebé hala’o hela.

Ministériu Saúde konsidera katak envolvimentu instituisaun sira hosi ensinu superiór, organizasaun naun governamentál sira, autoridade lokál no komunidade rasik, hanesan elementu prinsipál ida atu hamenus risku dengue nian no hadi’a kondisaun saúde no mós hadi’a moris populasaun nian.