Deklarasaun Mídia husi Repúblika Demokrátika Timor-Leste Relasiona ho Tama iha Vigór Akordu kona-ba Konservasaun no Uzu Sustentável ba Diversidade Biolójika Mariña husi Área sira ne’ebé Liu Jurisdisaun Nasionál (Akordu BBNJ)

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Deklarasaun Mídia husi Repúblika Demokrátika Timor-Leste 

Relasiona ho Tama iha Vigór Akordu kona-ba Konservasaun no Uzu Sustentável ba Diversidade Biolójika Mariña husi Área sira ne’ebé Liu Jurisdisaun Nasionál (Akordu BBNJ)

Iha loron 17 Janeiru 2026, Akordu Implementasaun datoluk tuir Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Lei Tasi nian (UNCLOS) kona-ba Konservasaun no Uzu Sustentável ba Diversidade Biolójika Mariña husi Área sira ne’ebé Liu Jurisdisaun Nasionál (Akordu BBNJ) tama iha vigór.

Akordu importante ida-ne’e reprezenta marku boot ida iha esforsu multilaterál globál atu rezolve lakuna sira ne’ebé kleur ona iha kuadru legál no regulamentu internasionál ne’ebé regula konservasaun no uzu sustentável biodiversidade mariñu iha área sira ne’ebé liu jurisdisaun nasionál. Area sira ne’e, ne’ebé inklui tasi boot no área internasionál iha tasi-okos, kompostu liu pursentu 60 husi oseanu iha mundu no simu liu pursentu 90 husi habitat iha mundu.

Akordu BBNJ sei kontribui mós atu rezolve krize planetáriu triplu kona-ba mudansa klimátika, lakon biodiversidade no poluisaun. Akordu ne’e apoia implementasaun Ajenda 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentável no alkanse Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável, partikularmente sira ne’ebé relasiona ho protesaun oseanu, asaun klimátika no kooperasaun internasionál.

Importante, Akordu ne’e hamriik hanesan realizasaun istóriku ba nasaun sira ne’ebé dezenvolve hela no Estadu illa ki’ik sira ne’ebé dezenvolve hela. Akordu ne’e refleta sira-nia lideransa koletiva iha formasaun lei internasionál, promove ekuidade no igualdade kondisaun konkorênsia, partikularmente liuhusi asegura katak Estadu hotu-hotu bele hetan benefísiu hosi uzu sustentável ba biodiversidade mariñu iha área sira ne’ebé liu jurisdisaun nasionál no aumenta sira-nia kapasidade atu partisipa.

Timor-Leste entre nasaun dahuluk iha Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN) mak ratifika Akordu BBNJ. Esbosu Rezolusaun Parlamentu Nasionál ba ratifikasaun Timor-Leste nian ba Akordu BBNJ aprova ona iha 7 Agosru 024 husi Konsellu Ministru, no iha loron 17 fulan-Setembru 2024 husi Parlamentu Nasionál. Kompromisu ida-ne’e fó sai formalmente husi Primeiru-Ministru Timor-Leste durante Asembleia Jerál Nasoins Unidas.

Timor-Leste fiar katak Akordu ne’e importante tebes atu hametin governasaun oseanu globál no sei kontribui atu rezolve dezafiu globál xave sira, inklui poluisaun mariñu, lakon biodiversidade no mudansa klimátika. Akordu ne’e mós fornese dalan importante ida ba haburas dezenvolvimentu ekonómiku sustentável no hasa’e kooperasaun internasionál no rejionál. Objetivu sira ne’e aliñadu tomak ho Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul Timor-Leste nian ba Promosaun Ekonomia Oseanu ne’ebe Reziliente no Sustentável (2025–2035), ne’ebé adota iha prinsípiu iha fulan-Juñu 2025. Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul hatuur objetivu estratéjiku sira no mós asaun konkreta no planu ba tempu badak, médiu no naruk atu nune’e bele diversifika Timor-Leste nia ekonomia no alkanse dezenvolvimentu sustentável.

Hanesan antesedente, Akordu BBNJ estabelese kuadru komprensivu ida ne’ebé regula:

  • Uza rekursu mariñu jenétiku, inklui fahe benefísiu ne’ebé justu no ekuitativu;
  • Ferramenta jestaun bazeia ba área, inklui área protejida mariña;
  • Avaliasaun impaktu ambientál; no
  • Dezenvolve Kapasidade no transferénsia teknolojia mariña.

To’o ohin loron, nasaun liu 80 mak ratifika ona Akordu ne’e, no nasaun 145 mak asina ona. REMATA

   Ba leten