Sorumutu Konsellu Ministrus loron 21 fulan-janeiru tinan 2026
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 21 fulan-janeiru tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál, ba ratifikasaun Memorandu Entendimentu entre Governu Austrália no Repúblika Demokrátika Timor-Leste kona-ba Kooperasaun Téknika ba Dezenvolvimentu.
Memorandu Entendimentu ida-ne’e ho objetivu prinsipál atu enkuadra kooperasaun téknika entre Governu rua ne’e, hodi estabelese enkuadramentu jerál ida ba implementasaun projetu dezenvolvimentu ne’ebé aliña ho prioridade nasionál Timor-Leste nian. Akordu ne’e sai hanesan baze ba ezekusaun hosi inisiativa konkreta sira asisténsia téknika nian iha área sira ne'ebé konsidera hanesan prioridades hosi Governu Timor-Leste no iha ne'ebé maka Austrália iha esperiénsia relevante, hodi kontribui ba reforsu kapasidades institusionais, dezenvolvimentu rekursus umanus no mós promosaun auto-sufisiénsia no sustentabilidade hosi dezenvolvimentu nasionál.
Memorandu ne’e define mós prinsípiu no mekanizmu sira kooperasaun nian, inklui hala'o misaun téknika, fó bolsa estudu no atividades formasaun, destakamentu espesialista sira, fornesimentu ekipamentus no implementasaun projetu konjuntu sira, no mós rejime aplikavel kona-ba koordenasaun, akompañamentu no fasilitasaun administrativa, ne'ebé permite ezekusaun kooperasaun téknika ba dezenvolvimentu entre Timor-Leste no Austrália ne’ebé efikás no estruturadu.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk Dekretu-Lei n. 75/2023, loron 15 fulan-setembru, kona-ba orgánika Ministériu Transportes no Komunikasoins nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Miguel Marques Gonçalves Manetelu.
Diploma ida-ne’e ho objetivu prinsipál atu hala’o reorganizasaun interna ba servisus Ministériu Transportes no Komunikasoins nian, ho objetivu ba distribuisaun ida ne’ebé efisiente no produtivu liu kona-ba kompeténsia no tarefa sira iha setór ne’e.
Medida sira ne'ebé agora aprova ona inklui eliminasaun hosi atuál Diresaun-Jerál Transportes no Komunikasoins no kriasaun hosi diresaun-jerál rua ne'ebé keta-ketak - Diresaun-Jerál Transportes no Diresaun-Jerál Komunikasoins-, no mós kriasaun Gabinete Investigasaun Insidentes no Asidentes Aéreus no Gabinete Dijitalizasaun no Seguransa Sibernétika, hodi hametin prestasaun servisus públikus iha área sira ne'ebé dezenvolve daudaun ne'e.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta mós hosi Ministru Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ne’ebé estabelese taxa sira ne’ebé tenke selu ba aktu no servisu sira Administrasaun Públika nian relasiona ho veíkulu motorizadu no nia kondutór sira.
Diploma ne’e define no klarifika rejime taxa ne’ebé aplika ba aktu no servisu ne’ebé presta husi Administrasaun Públika iha setór rodoviáriu, hodi garante korrespondénsia entre servisu ne’ebé presta no ninia kustu ida-idak. Diploma ne’e, entre sira seluk, inklui prosedimentus relasionadus ho matríkula, rejistu, inspesaun veíkulu, emisaun títulu no lisensa sira, no mós ezames no dokumentu sira ne’ebé relasiona ho kondusaun.
Dekretu-Lei estabelese mós regras kona-ba kobransa taxa sira, identifikasaun hosi sujeitus pasivus (ema ka instituisaun ne’ebé iha obrigasaun selu taxa) no posibilidade ba kobransa ne’ebé hala’o hosi entidade terseira parte sira, tuir termu sira ne’ebé define legalmente, hodi revoga rejime anteriór no prevee nia entrada iha vigór loron 30 hafoin nia publikasaun.
*****
Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu Governu, ne’ebé aprezenta mós hosi Ministru Miguel Marques Gonçalves Manetelu, kona-ba regulamentu atribuisaun númeru matríkula no emisaun no mós tau xapa matríkula ba veíkulu motorizadu sira no nia reboke (karreta ne'ebé la iha motór no dada hosi karreta ne'ebé iha motór).
Diploma ne'e estabelese regra sira ne'ebé aplikavel ba determinasaun númeru matríkula, no mós konfigurasaun, emisaun, renovasaun no afiksasaun ninia xapa sira ba veíkulu motorizadu hotu-hotu no sira-nia reboke, hodi define tipu matríkula oioin, sira-nia estrutura no kódigu identifikasaun sira hosi divizaun administrativa territóriu nian.
*****
Ikusliu, Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba partisipasaun Timor-Leste nian iha Sorumutu Funsionárius Importantes ASEAN tinan 2026 (ASEAN SOM) nian, ne’ebé sei hala’o iha loron 28 fulan-janeiru tinan 2026, no iha Retiru Ministrus Negósius Estranjeirus ASEAN (AMM Retreat) nian, ho tema "La’o Hamutuk ba Ita-nia Futuru", ne'ebé ajenda ba loron 29 fulan-janeiru tinan 2026, sorumutu rua ne'e hala’o iha Cebu, Filipinas.
Aprezentasaun ne'e foka ba tema prinsipál sira ne'ebé sei diskute iha sorumutu sira ne'ebé temi ona, ho destaka ba prioridade sira hosi Prezidénsia ASEAN Filipinas nian ba tinan 2026, akompaña ba desizaun sira hosi Simeiras ASEAN foin lalais ne'e no análize hosi relasoins externas organizasaun nian, no mós kestaun rejionál no internasionál sira ne'ebé fó impaktu ba dame, seguransa no estabilidade rejionál.
Kona-ba Timor-Leste, subliña katak enkontru sira-ne’e importante tebes iha kontestu pós-adezaun, hodi marka tranzisaun ba partisipasaun ida ne’ebé plena no ativa iha ASEAN nia laran. Destaka mós kompromisu atu garante integrasaun armonioza, liuhosi hametin koordenasaun institusionál, prepara mekanizmu nasionál sira no envolvimentu konstrutivu iha prosesu ne’ebé relasiona ho polítika no seguransa, nomos ho diplomasia organizasaun rejionál nian. REMATA






































