Loron Nasionál Ai-kameli no Florestas selebra ho asaun reflorestasaun iha Atabae

Iha loron 13 fulan-janeiru tinan 2026, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas, liuhosi Sekretaria Estadu Florestas, selebra Loron Nasionál Ai-kameli no Florestas ba dala 9, ho kuda ai-oan atus ba atus iha Postu Administrativu Atabae, iha munisípiu Bobonaru. 616148121 774473439026208 9221309022902898399 n 300x175 Loron Nasionál Ai kameli no Florestas selebra ho asaun reflorestasaun iha Atabae 616831256 774473335692885 5250799537973796660 n 289x225 Loron Nasionál Ai kameli no Florestas selebra ho asaun reflorestasaun iha Atabae 615830755 122212789226053365 5617900909553234461 n 300x199 Loron Nasionál Ai kameli no Florestas selebra ho asaun reflorestasaun iha Atabae 615822101 122212781276053365 7728959907400764845 n 300x225 Loron Nasionál Ai kameli no Florestas selebra ho asaun reflorestasaun iha Atabae 615064027 122212575824053365 7181700806450459286 n 1 300x199 Loron Nasionál Ai kameli no Florestas selebra ho asaun reflorestasaun iha Atabae 615245498 122212672268053365 6227243038023701005 n 300x225 Loron Nasionál Ai kameli no Florestas selebra ho asaun reflorestasaun iha Atabae

Inisiativa ne’e hala’o iha ámbitu Rezolusaun Governu n. 11/2017, ne’ebé estabelese loron 13 fulan-janeiru nu’udar Loron Nasionál Ai-kameli no Florestas, ne’ebé rekoñese ai-kameli hanesan ai-horis emblemátiku ida ho valór nasionál no papél importante florestas nian hodi mantein ambiente ida ne’ebé saudavel, konserva diversidade animál no ai-horis no mós dezenvolvimentu ekonómiku.

Selebrasaun  tinan ida-ne’e hala’o ho tema “Mai ita hamutuk konserva no prezerva ai-kameli nu’udar asaun ida hodi valoriza ai-kameli hanesan identidade no rekursu nasionál Timor-Leste nian” no inklui kuda simbóliku ai-kameli maizumenus 600 iha área ida totál ektare 175.

Iha ninia intervensaun, Sekretáriu Estadu Florestas, Fernandino Vieira da Costa, hateten katak Governu deside atu tau-hamutuk Loron Nasionál Ai-kameli ho Loron Nasionál Florestas tanba konsidera setór floresta krusiál ba protesaun territóriu, hamenus efeitu husi mudansa klimátika no promove dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentável. Nia mós subliña katak prezerva florestas hanesan resposta direta ida ba riskus ambientais no dezastres naturais ne’ebé relasiona ho degradasaun ekosistemas nian.

Sekretáriu Estadu destaka mós katak, iha ámbitu mandatu  Governu Konstitusionál IX nian, prodús, distribui no kuda ona ai-oan maizumenus rihun 500 iha áreas krítikas  no iha plantasoins ne’ebé planeia ona ba investimentu, no mós iha komunidades, áreas urbanas, instituisoins públikas no tuituir estradas, ho objetivu atu hametin kobertura vejetál no hadi’a kondisoins ambientais.

Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas, Marcos da Cruz, afirma katak floresta iha papél fundamentál ida iha sistemas produtivus nasaun nian, hodi subliña ninia relasaun direta ho disponibilidade bee, seguransa ai-han no protesaun ba rai. Nia mós hateten katak programas reflorestasaun ne’ebé la’o daudaun ho objetivu atu konserva rekursus  naturais, prevene inundasaun no erozaun, no mós kriasaun oportunidades ekonómikas ba komunidade lokál sira.

Responsavel ne’e husu partisipasaun ativa hosi komunidades no autoridade lokál sira hodi proteje área sira ne’ebé hetan ona reflorestasaun, inklui plantasoins ai-kameli foun sira, hodi nune’e bele garante sira-nia sustentabilidade no benefísiu ekonómiku  iha futuru ba famílias no ba Estadu.

Serimónia ne’e hetan partisipasaun husi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas, Vise-Ministru Infraestruturas, Sekretáriu Estadu Peskas, Sekretáriu Estadu Pekuária no Sekretáriu Estadu Florestas, nune’e mós reprezentantes Autoridade Munisípiu Bobonaru, forsas seguransa, dirijentes hosi setór ne’e, parseirus dezenvolvimentu, autoridade lokál sira no membrus komunidade.

Iha ámbitu hosi asoins reflorestasaun no kuda ai-oan, iha loron 12 fulan-janeiru tinan 2026, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas lansa programa kuda ai-oan liu rihun 4, iha Metinaro, munisípiu Dili ho objetivu atu rekupera área sira ne’ebé hetan degradasaun no hametin asoins reflorestasaun no agrofloresta. Iha loron tuirmai, 13 fulan-janeiru, hala’o mós iha munisípiu Ainaro, asaun lansamentu ida hodi kuda ai-durian hamutuk 1800 iha area ida  maizumenus ektare 18 iha Ainaru.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=46834