Iha loron 15 fulan-janeiru tinan 2026, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, hala’o vizita ofisiál ida ba sede Komunidade País Lian Portugeza (CPLP, sigla iha lian portugés), iha Lizboa, iha ámbitu prezidénsia pro tempore Timor-Leste nian ba organizasaun ne’e iha períodu tinan 2026-2027.

Bainhira to’o iha Palásiu Conde de Penafiel, Ministru simu hosi Embaixadora Maria de Fátima Jardim, Sekretária Ezekutiva CPLP nian, no hala’o sorumutu rezervadu ida ho nia. Tuir mai ho sesaun solene ida, ne’ebé konta ho prezensa hosi Reprezentantes Permanentes Estadus-Membrus nian ba CPLP, nune’e mós funsionárius importantes hosi Ministériu Negósius Estranjeirus Portugál no Sekretariadu Ezekutivu Komunidade nian.
Iha ninia intervensaun, Ministru afirma katak asume prezidénsia CPLP ne’e nu’udar kompromisu koletivu ida, hodi subliña katak “Timor-Leste prontu simu dezafiu atu lidera Komunidade ho unanimidade no tuir konsensu hamutuk hosi Estadus-Membrus seluk”.
Durante sesaun ne’e, ko’alia kona-ba asuntu sira ne’ebé relasiona ho akompañamentu ba asuntus prinsipais iha ajenda organizasaun luzófona nian, inklui liña asaun no prioridades Timor-Leste nian iha ezersísiu prezidénsia pro tempore, nune’e mós asuntu sira ne’ebé relasiona ho funsionamentu institusionál CPLP nian, ho énfaze ba prosesu reestruturasaun no modernizasaun ba organizasaun ne’e, ho objetivu atu hametin nia hanesan instrumentu diálogu polítiku no kooperasaun multilaterál, nune’e mós reforsa lasu solidariedade no prosimidade entre Estadus-Membrus.
Iha planu polítiku, analiza situasaun iha Giné-Bissau. Ministru reafirma pozisaun Timor-Leste no CPLP nian relasiona ho nesesidade hatuur filafali orden konstitusionál ho urjénsia, hanesan kondisaun indispensável ba pás no estabilidade iha país ne’e”. Ministru mós defende “libertasaun imediata no inkondisionál hosi ema hotu ne’ebé detidu hafoin krize iha loron 26 fulan-novembru nian hanesan kondisaun dahuluk no esensiál atu fila fali ba normalidade demokrátika”.
Durante sesaun solene, Ministru entrega instrumentu ratifikasaun ba Revizaun Estatutus CPLP nian, ne’ebé aprova iha Luanda, iha loron 27 fulan-marsu tinan 2023, ratifikasaun ne’ebé hala’o husi Parlamentu Nasionál Timor-Leste.
Diskute mós kestaun sira ne’ebé liga ba hametin pilár kooperasaun ekonómika CPLP nian, inklui área sira hanesan komérsiu, empregu, formasaun profisionál, seguransa alimentár, kultura, edukasaun no promosaun lian portugés. Kona-ba ida-ne’e, Bendito Freitas hateten katak prezidénsia Timor-Leste nian nafatin foku “iha promosaun kooperasaun no dezenvolvimentu inkluzivu, liuliu iha ámbitu ekonómiku no sosiál”.
Iha ámbitu projesaun internasionál, Ministru partilla informasaun kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN, akrónimu iha lian inglés), ne’ebé formaliza iha fulan-outubru tinan 2025, hodi konsidera katak pasu ida-ne’e “nu’udar oportunidade ida ne’ebé laiha presedentes ba kriasaun ponte ida entre emprezárius luzófonus ho sira-nia omólogu sira iha Ázia no Pasífiku”.
Vizita ne’e inklui mós asinatura ba Livro de Honra da CPLP no deklarasaun ba imprensa. Dezlokasaun ba Lizboa ida-ne’e nu’udar parte hosi vizita serbisu Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian ba Portugál, ne’ebé hala’o iha loron 14 to’o 21 fulan-janeiru tinan 2026, iha ámbitu prezidénsia pro tempore Timor-Leste nian ba CPLP.