Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun fó pose ba Prezidente foun hosi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál

Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, Kinta-feira ida-ne’e, loron 15 fulan-janeiru tinan 2026, fó pose ba Zeferino da Costa Bobo nu’udar Prezidente Konsellu Administrasaun Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS), no mós nu’udar, Prezidente Konsellu Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian, ba mandatu tinan tolu. Iha serimónia hanesan, Gemito do C. Amaral de Jesus, mós simu pose hanesan vogál Konsellu Administrasaun INSS nian. 615910545 122193223460382272 4425919059545475756 n 258x225 Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun fó pose ba Prezidente foun hosi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál 616370871 122193223982382272 8304634402431205253 n 300x199 Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun fó pose ba Prezidente foun hosi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál 615083098 122193224126382272 3711049514255743604 n 300x199 Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun fó pose ba Prezidente foun hosi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál 616085551 122193224360382272 4580356221883947245 n 300x215 Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun fó pose ba Prezidente foun hosi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál

Serimónia ne’e hala’o hafoin desizaun hosi Konsellu Ministrus iha loron 7 fulan-janeiru tinan 2026, ne’ebé determina ezonerasaun hosi eis-prezidente, no iha loron 12 fulan-janeiru tinan 2026, ne’ebé aprova ona nomeasaun ba Prezidente foun hosi Konsellu Administrasaun.

Iha nia diskursu, Ministra subliña nesesidade ba estrutura foun hodi kontinua hametin kualidade servisu ne’ebé presta, ho objetivu atu hasa’e konfiansa públiku nian iha sistema seguransa sosiál. Nia subliña liután katak ezersísiu funsaun sira-ne’e tenke haree hanesan responsabilidade servisu públiku nian, bazeia ba prinsípiu transparénsia, integridade, koordenasaun institusionál no respeitu ba misaun INSS nian.

Iha biban ne’e, Prezidente foun INSS nian hato’o ninia kompromisu atu servisu besik ho funsionáriu no órgaun internu sira, ho objetivu atu hadi’a atendimentu ba benefisiárius iha setór públiku no privadu, no mós ba ferik-katuas no ema ho defisiénsia sira. Nia mós indika nia intensaun atu avansa prosesu tranzisaun hosi sistema manuál ba sistema dijitál ida ne’ebé efisiente liu.

Iha serimónia ne’e hetan partisipasaun husi Prezidente Tribunál Rekursu, Afonso Carmona, Vise-Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Céu Brites, Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno, Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Jorge Soares Cristóvão, Komisáriu hosi Komisaun Funsaun Públika, Jorge Paiva Araújo, no mós reprezentante sira hosi Prokuradór-Jerál Repúblika, Parlamentu Nasionál, Korpu Diplomátiku, sosiedade sivíl no família hosi sira ne’ebé simu pose.

 

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=46811