……………………………………………………………………………………………………………
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 17 fulan-dezembru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta hamutuk hosi Ministra Finansas, Santina Cardoso no Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, ida-idak, ne’ebé determina realizasaun auditoria ida ba dívidas instituisoins públikas nian ba Eletrisidade Timor-Leste, E.P. (EDTL), no orienta pagamentu parsiál ho montante validadu, hanesan prevee ona iha Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2025.
Desizaun ne’e konsidera ezisténsia hosi dívidas ne’ebé akumulada kona-ba fornesimentu enerjia elétrika, ne’ebé kalkula kuaze dolar amerikanu millaun 28, fó impaktu ba sustentabilidade finanseira no kapasidade operasionál hosi EDTL, situasaun ne’ebé destaka mós iha relatóriu Kámara Kontas nian.
Rezolusaun Governu determina katak Ministériu Finansas atu realiza auditoria ida ne’ebé detallada hodi determina montante loloos ne’ebé tenke selu hosi entidade ida-idak, prevee mós pagamentu, nafatin iha tinan 2025, hosi dolar amerikanu millaun 18, ne’ebé inklui ona iha Orsamentu Jerál Estadu nian, nune’e mós definisaun hosi planu fazeadu ida ba likidasaun hosi valor restu ne’e iha tinan sira tuirmai.
Medida ne’e mós estabelese obrigatoriedade ba instituisaun públika sira atu aloka didi’ak despeza sira ne’ebé relasiona ho fornesimentu eletrisidade iha sira-nia orsamentu, atu nune’e bele evita akumulasaun dívidas foun no garante sustentabilidade ba servisus ne’ebé presta hosi EDTL.
*****
O Konsellu Ministrus delibera hodi aprova Roteiru Timor-Leste ba Dezenvolvimentu Merkadu Abitasionál.
Roteiru ne’e define vizaun ida ne’ebé abranjente ba setór abitasionál, ne’ebé estruturadu iha eixu prinsipál haat: garante direitu ba rai no uma, habelar asesu ba solusaun abitasaun ne’ebé dignu no reziliente, dezenvolve sistema finansiamentu ba família sira no kria enkuadramentu institusionál no dadus ne’ebé nesesáriu atu sustenta polítikas ba tempu naruk. Abordajen ne’e tuir siklu asaun no aprendizajen nian — halo, avalia no habelar — hodi permite halo teste ba solusaun sira iha terrenu, inkorpora iha polítikas públikas no konsolida iha modelu sira ne’ebé efetivu.
Entre pilár sentrál sira ne’ebé aprezenta, destaka tuirmai ne’e: hametin sistema administrasaun rai nian, análize detallada kona-ba nesesidades merkadu abitasaun nian, promove prátika konstrusaun rezilientes no diversifika solusaun fornesimentu nian, inklui projetus ne’ebé lidera hosi setór privadu, inisiativas auto-konstrusaun no mós abitasaun komunitária no vertikál sira ne’ebé promove hosi Governu. Roteiru ne’e mós kontempla dezenvolvimentu graduál instrumentu finanseiru sira hodi fasilita família sira-nia asesu ba solusaun adekuada, bazeia ba diretrís no modelu sira ne’ebé Banku Sentrál Timor-Leste define ona.
Ho inisiativa ida-ne’e, Governu iha intensaun atu responde ba ezijénsia abitasaun nian ne’ebé aumenta ba beibeik no ba nesesidade atu garante uma ne’ebé dignu no adekuadu ba sidadaun sira, hanesan prevee ona iha Konstituisaun no Programa Governu Konstitusionál IX nian, promove abordajen integradu ida ne’ebé envolve instituisaun públika sira, setór privadu no parseiru dezenvolvimentu sira, ho vizaun ida atu hadi’a kondisaun moris família timoroan sira nian.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu deliberasaun tolu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, ba autorizasaun despezas iha ámbitu dezenvolvimentu setór petrolíferu no implementasaun infraestrutura estratéjika iha kosta súl país nian.
Iha ámbitu Programa A13, relasiona ho dezenvolvimentu kampu gás Greater Sunrise nian no garante katak gazodutu esportasaun nian to’o iha Timor-Leste, hetan autorizasaun ba despeza hodi hala’o levantamentu jeotékniku ba gazodutu Greater Sunrise no gazodutu Bayu Undan nian, hodi kobre lote rua keta-ketak, ba períodu entre 2025 no 2027, maizumenus korresponde dolar amerikanu millaun 36 iha Lote 2 no maizumenus dolar amerikanu millaun 12,9 iha Lote 1.
Iha ámbitu Programa A18, relasiona ho implementasaun Projetu Tasi Mane iha kosta súl nasaun nian, Konsellu Ministrus mós autoriza despeza ba reabilitasaun hosi parte auto-estrada ne’ebé eziste ona, inklui konstrusaun pasajen subterráneu rua. Intervensaun ida-ne’e, halo parte iha subprograma dezenvolvimentu infraestrutura hodi apoia Projetu Tasi Mane, reprezenta investimentu maizumenus dolar amerikanu millaun 13,5.
*****
Ikusliu, tuir desizaun polítika ne’ebé adota ona iha reuniaun Konsellu Ministrus liubá no diskusaun sira ne’ebé hala’o iha tempu ne’ebá, inklui konversas téknikas adisionais ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu (ADB), Konsellu Ministrus deside atu kontinua avaliasaun ba empréstimu iha ámbitu Rekursu Kapitál Ordináriu (OCR) ne’ebé relasiona ho Projetu “President Nicolau Lobato International Airport Expansion”, loron 1 fulan-janeiru tinan 2021, ho montante dolar amerikanu millaun 85, iha ámbitu polítika finanseira Estadu nian no jestaun responsavel ba dívida públika.
Iha kontestu ida-ne’e, Governu sei inisia diskusoins institusionais ho ADB ho objetivu atu negosia redusaun posivel iha komponente finansiamentu ne’ebé temi ona, bazeia ba poupansa kustu ne’ebé identifika ona no iha aliñamentu ho kontinuidade ezekusaun projetu nian.
Avaliasaun ne’e halo parte iha esforsu Governu nian ne’ebé luan liu atu garante utilizasaun ida ne’ebé efisiente, adekuadu no sustentável ba rekursus públikus, inklui apresiasaun ho kritériu husi instrumentu finansiamentu ne’ebé relasiona ho projetu ida-idak, hodi konsidera nia grau ezekusaun, prioridade nasionál ne’ebé define ona no kapasidade implementasaun ne’ebé efikás.
Klarifika liután katak, relasiona ho saida maka temi iha komunikadu imprensa hosi sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-dezembru tinan 2025, projetu “Power Distribution Modernization” la kansela, só akordu finansiamentu ne’ebé maka halo antes ne’e ho ADB maka kansela. REMATA