Iha loron 11 fulan-dezembru tinan 2025, Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hato’o diskursu ida iha sede ASEAN, iha Jakarta, iha ne’ebé nia afirma katak adezaun Timor-Leste nian ba organizasaun rejionál ne’e reprezenta “konkretizasaun hosi mehi ida ne’ebé kleur ona” no “afirmasaun forte ida hosi ami-nia perkursu nu’udar nasaun ida”, hodi subliña katak ne’e nu’udar “momentu desizivu ida halo ita hateke dook hosi ita-nia pasadu ne’ebé difisil, hodi hateke ba li’ur no rekoñese katak ita halo parte hosi unidade ida ne’ebé boot liu”.

Sesaun ne’e loke husi Sekretáriu-Jerál ASEAN, Kao Kim Hourn, ne’ebé fó benvindu ba Primeiru-Ministru no afirma katak “vizita ida-ne’e importante tebe-tebes iha momentu ida ne’ebé ita serbisu hamutuk hodi asegura integrasaun plena no armonioza Timor-Leste nian iha Komunidade ASEAN”.
Kao Kim Hourn hanoin hikas “papél determinante [husi Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão] iha konstrusaun istória kontemporánea Timor-Leste nian”, hodi refere ba ninia perkursu “nu’udar lider Rezisténsia timorense nian”, ne’ebé “orienta ninia povu liuhosi períodu ida ne’ebé ezijente liu iha istória nasionál”, nune’e mós ninia kontribuisaun, “hafoin independénsia”, nu’udar “Prezidente eleitu dahuluk” no, tuirmai, nu’udar Primeiru-Ministru, “hodi lidera esforsus atu konsolida pás no estabilidade, hametin unidade nasionál no estabelese bazes governasaun demokrátika nian”. Sekretáriu-Jerál destaka mós katak “ [Xanana Gusmão] nia lideransa sai xave atu transforma Timor-Leste husi kontestu konflitu sai realidade pás, estabilidade no dezenvolvimentu nian. Nia mós subliña ninia knaar nu’udar “impulsionadór iha Timor-Leste nia inisiativa nasionál balun ne’ebé desizivu liu, inklui Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no negosiasoins istórikas kona-ba fronteiras marítimas bazeia ba UNCLOS”.
Iha diskursu ne’e, ho tema “Responsabilidade no Oportunidade: Timor-Leste iha ASEAN“, Kay Rala Xanana Gusmão subliña katak kondisaun Estadu-Membru nian implika responsabilidade klara, hodi afirma katak Timor-Leste asume “responsabilidade atu respeita no adopta valores fundamentais organizasaun nian”, hanesan “kooperasaun pasifika; respeitu ba soberania; unidade iha diversidade; solidariedade rejionál; responsabilidade koletiva ba reforsu pás rejionál; boa governasaun; no prinsípius demokrasia nian, respeitu ba liberdades fundamentais, promosaun no protesaun direitus umanus no mós sentralizasaun ASEAN nian”. Primeiru-Ministru destaka liután katak “valores hirak-ne’e la’ós abstratus”, maibé “reflete fali ita-nia esperiénsia moris nu’udar país – luta, rekonsiliasaun no konstrusaun Estadu”.
Xefe Governu hateten katak nia lidera hela prosesu “reformas nesesárias atu asegura ami-nia integrasaun plena iha ASEAN”, hodi subliña katak partisipasaun iha organizasaun rejionál ne’e bazeia ba aproximasaun ida-ne’ebé tranzversál liu hosi Ezekutivu. “Partisipasaun iha estruturas no sorumutu sira ASEAN nian la’ós despeza ida; ne’e investimentu ida iha futuru ita-nia país no ita-nia rejiaun nian”, nia afirma, hodi hatutan tan katak Governu “servisu hamutuk ho Sekretariadu ASEAN no Estadus-Membrus atu kumpre kompromisu hotu-hotu hafoin-adezaun no integra akordus ekonómikus” hosi organizasaun ne’e.
Primeiru-Ministru mós destaka kona-ba oportunidades ne’ebé relasiona ho integrasaun rejionál, hodi afirma katak adezaun ba ASEAN koloka Timor-Leste iha “komunidade rejionál ida ne’ebé dinámiku no inovativu ho ema liu millaun 670”, ne’ebé permite atu “fó oportunidade boot ba ita-nia povu, hodi apoia investimentu, dezenvolvimentu no kriasaun empregu”. Nia mós temi kona-ba papél sentrál juventude timoroan nian, hodi subliña katak “liu 60% hosi populasaun ho tinan 30 mai kraik” no katak “sira-nia futuru sei forma liután hosi rede rejionál ASEAN nian ne’ebé luan iha área edukasaun, serbisu no inovasaun”.
Iha loron hanesan, Kay Rala Xanana Gusmão hasoru malu ho Sekretáriu-Jerál ASEAN no Komité Reprezentantes Permanentes ba organizasaun ne’e. Sorumutu ne’e subliña Timor-Leste nia knaar no kompromisu ba esforsus atu harii no integra Komunidade ASEAN. Sekretáriu-Jerál mós reafirma apoiu kontínuu hosi Sekretariadu ba prosesu integrasaun plena nasaun nian, ne’ebé agora sai nu’udar Estadu-Membru ba dala 11.
Vizita Primeiru-Ministru ba Sede ASEAN nian nu’udar marku istóriku ida, tanba hanesan vizita dahuluk hosi Xefe Governu timoroan ida ba Sekretariadu ASEAN dezde Timor-Leste nia adezaun plena ba organizasaun ne’e. Ida-ne’e marka inísiu hosi nasaun nia partisipasaun efetivu nu’udar Estadu-Membru no reflete nia opsaun estratéjiku ba integrasaun rejionál ida ne’ebé bazeia ba diálogu, kooperasaun no kontribuisaun ativu ba pás, estabilidade no dezenvolvimentu rejionál.