Iha loron 3 fulan-dezembru tinan 2025, selebra Loron Mundiál ba Ema ho Defisiénsia, iha territóriu nasionál tomak, ho atividade sira ne’ebé hala’o iha munisípiu hotu-hotu no iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-kusi Ambenu (RAEOA). Iha Munisípiu Manatutu, selebrasoins ne’e hetan partisipasaun hosi Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun interina no Sekretária Estadu Igualdade, Elvina Sousa Carvalho. 
Selebrasoins ne’e organiza hosi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, iha parseria ho Asosiasaun Ema ho Defisiénsia Timor-Leste, inisiativa sira tinan ida-ne’e nian hala’o ho Tema Mundiál “Haburas sosiedade ne’ebé inkluzivu ba ema ho defisiénsia hodi avansa progresu sosiál” no Tema Nasionál “Implementasaun Planu Asaun Nasionál ba Ema ho Defisiénsia (PAN-EhD) 2021-2030 no Konvensaun kona-ba Direitus Ema ho Defisiénsia iha nivel hotu-hotu, maka xave ba Timor-Leste hodi avansa progresu sosiál no haburas inkluzaun defisiénsia”. 
Serimónia iha Manatutu, Elvina Sousa Carvalho felisita ema ho defisiénsia ba selebrasaun loron ida-ne’e no subliña nia signifikadu, hodi afirma katak “ohin ita selebra loron importante ida ne’ebé rekoñese katak ema ho defisiénsia iha direitu hanesan ho sidadaun sira seluk no hanesan parte integrante ida hosi dezenvolvimentu inkluzivu nasaun nian”. 
Ministra interina destaka katak Loron Mundiál ba Ema ho Defisiénsia ho objetivu atu hasa’e konsiénsia públika kona-ba direitu ema ho defisiénsia sira-nian, asegura asesu ba servisus públikus no privadus iha kondisaun igualdade, halakon barreiras diskriminatórius, no promove sira-nia partisipasaun tomak iha família, komunidade, no sosiedade. Nia mós subliña importánsia hodi valoriza talentus no kapasidades atu kombate estigma no diskriminasaun. 
Elvina Sousa Carvalho reafirma kompromisu Governu nian iha implementasaun Planu Asaun Nasionál ba Ema ho Defisiénsia 2021-2030, tuir Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitus Ema ho Defisiénsia, hodi subliña katak ida ne’e nu’udar responsabilidade hamutuk entre Governu, Estadu no sosiedade sivíl. 
Sekretária Estadu destaka mós katak tinan 2025 marka konkluzaun husi Relatóriu Inisiál Timor-Leste nian kona-ba implementasaun Konvensaun Nasoins Unidas, dokumentu ne’ebé halibur informasaun ne’ebé mai husi ministériu sira no integra kontribuisaun esensiál relasiona ho polítika, prátika, dezafiu no progresu sira ne’ebé alkansa ona hodi hadi’a moris-di’ak ema ho defisiénsia no sira-nia família sira. 
Selebrasaun iha Manatutu inklui misa agradesimentu ida, marxa ba inkluzaun no distribuisaun ai-han. Atividades ne’e organiza husi Sentru Solidariedade Sosiál no Inkluzaun Munisipál, iha koordenasaun ho Administrasaun Munisipál, autoridade lokál, instituisaun relijioza, organizasaun sosiedade sivíl no grupu komunitáriu sira. 
Selebrasaun sira ne’e hala’o iha tempu hanesan iha munisípiu hotu-hotu no iha RAEOA, hodi garante partisipasaun komunidade lokál sira nian no reforsa prinsípiu katak labele esklui ema ho defisiénsia hosi asaun nasionál sira kona-ba inkluzaun. 
Iha Dili, Prezidente Konsellu Administrasaun Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) no Institutu Fundu Rezerva Seguransa Sosiál (FRSS), Arlindo Pinto, partisipa iha serimónia ne’ebé hala’o iha Postu Administrativu Dom Aleixo, Suku Comoro, hodi subliña katak “selebrasaun Loron Internasionál ba Ema ho Defisiénsia iha munisípiu hotu-hotu ho objetivu atu garante katak komemorasaun ida-ne’e to’o ba ema hotu-hotu ho defisiénsia iha país ne’e”.
Serimónia ne’e marka prezensa husi Autoridade Munisipál Dili, administradór, lider komunitáriu, organizasaun ema ho defisiénsia, parseiru dezenvolvimentu no membru korpu diplomátiku sira.
Iha mensajen ida ne’ebé publika iha rede sosiál, Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, reafirma “kompromisu tomak” Governu Konstitusionál IX nian “ba dezenvolvimentu ida ne’ebé inkluzivu iha Timor-Leste, hodi garante katak laiha ema ida maka hela iha kotuk iha prosesu dezenvolvimentu nasionál”. Mensajen ne’e subliña katak implementasaun PAN-EhD 2021-2030 maka instrumentu sentrál hodi transforma kompromisu sira ne’ebé Timor-Leste asume iha ámbitu Konvensaun ONU iha polítika no asaun konkreta sira ne’ebé bele promove igualdade, dignidade no inkluzaun iha territóriu nasionál tomak.