……………………………………………………………………………………………………………
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 3 fulan-dezembru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, hodi aprova pagamentu estraordináriu saláriu adisionál fulan ida nian ba Administrasaun Públika.
Diploma ida-ne’e ho objetivu atu garante, durante tinan 2025, pagamentu estraordináriu ba saláriu adisionál ida, nu’udar dalan atu rekoñese kompromisu no dedikasaun traballadór sira Administrasaun Públika nian no ninia ekiparadu sira. Medida ne’e mantén prinsípiu universalidade, ne’ebé abranje titulár kargu públiku sira, funsionárius, ajentes, membru sira hosi forsa defeza no seguransa, traballadór sira ne’ebé vinkula hosi Lei Traballu nian no kontratadu sira Administrasaun Públika nian, ho exesaun kontratadus estranjeirus.
Pagamentu estraordináriu jeralmente korresponde ba montante saláriu ne’ebé simu iha fulan-dezembru 2025. Atu garante uniformidade, montante ne’ebé aloka ba kontratadu sira ekiparadu ho rejime jerál no limita ba grau no eskalaun másimu tabela salariál nian, hanesan kazu funsionárius no ajentes. Diploma ne’e estabelese mós katak pagamentu estraordináriu nia montante la bele liu saláriu Prezidente Repúblika nian.
Prosesamentu sei hala’o durante fulan-dezembru 2025, ne’ebé finansia hosi verba sira ne’ebé disponivel iha orsamentu hosi entidade empregadór ida-idak. Iha kazu sira ne’ebé rekursu orsamentál sira la sufisiente, pagamentu tenke fó prioridade ba traballadór sira ho saláriu ki’ik liu, ho montante restu sira ne’ebé asegura liuhosi Orsamentu Jerál Estadu nian ba tinan 2026.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta mós hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba Ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026.
Dekretu-lei ida-ne’e estabelese regras ba ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026, ne’ebé aprova hosi Lei n. 8/2025, loron 27 fulan-novembru, ne’ebé define prazu sira atu taka tinan fiskál, termus utilizasaun karta kréditu no kontas fidusiárias, no mós kondisaun rekursu ba adiantamentu kaixa no fundus maneiu, tuir rejime jerál ne’ebé vigora.
Ho objetivu atu limita kreximentu despezas korrentes (despeza baibain) no garante jestaun efisiente liu ba rekursus públikus, diploma ne’e introdús regras espesífikas ba despezas iha oras estraordináriu, viajen servisu, ajuda kustu no servisus catering nian, hodi reforsa kontrolu kona-ba rúbrikas ne’ebé sensivel tebes. Prevee mós reforsu ba auditoria interna, hodi estabelese ezijénsia obrigatóriu ba relatóriu semestrál sira kona-ba despeza sira-ne’e no mós kona-ba utilizasaun fundus maneiu no adiantamentu kaixa nian, nune’e promove responsabilizasaun, transparénsia no dixiplina ne’ebé boot liu iha ezekusaun orsamentál tinan 2026 nian.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé autoriza kontribuisaun finanseira ida ba Unidade Timor-Leste iha Sekretariadu ASEAN, ho montante dolar amerikanu rihun atus haat.
Kontribuisaun ida-ne’e ho objetivu atu fó apoiu ba funsionamentu Unidade ne’ebé temi ona no garante kontinuidade atividade esensiál sira hodi akompaña prosesu integrasaun Timor-Leste nian ba ASEAN, hafoin adezaun plena nasaun nian, ne’ebé formaliza iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025.
*****
Konsellu Ministrus analiza aprezentasaun preliminár hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, no Prezidente Komisaun Funsaun Públika (CFP, sigla iha lian Portugés) Timor-Leste, Agostinho Letêncio de Deus, kona-ba projetu reorganizasaun estrutura organizasaun administrasaun públika Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu nian.
*****
Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi fó podér tomak ba Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, ba asinatura akordu kooperasaun iha área edukasaun ho Ajénsia Brazileira Kooperasaun (ABC, sigla iha lian portugés). REMATA