OJE 2026 Aprova ona iha Jeneralidade husi Parlamentu Nasionál ho Laiha Votu Kontra

Projetu Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba tinan 2026 hetan aprovasaun iha jeneralidade husi Parlamentu Nasionál, iha sesaun plenária  iha loron 7 fulan-novembru tinan 2025, ho votu afavór 42, kontra zero no abstensaun 23.

Ho lema “Investe iha Transformasaun Nasionál, Integrasaun Rejionál no Dezenvolvimentu Inkluzivu”, OJE 2026 estabelese orsamentu konsolidadu totál hamutuk dolar amerikanu biliaun 2,291. Proposta orsamentu ne’e aloka biliaun USD2,215 ba Administrasaun Sentrál, millaun USD170,4 ba Seguransa Sosiál no millaun USD60 ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA).  OJE 2026 Aprova ona iha Jeneralidade husi Parlamentu Nasionál ho Laiha Votu Kontra

Dokumentu ne’e reflete estratéjia orsamentál hosi Governu Konstitusionál IX hodi hametin kapitál sosiál, investe iha infraestrutura esensiál sira, diversifika ekonomia no hametin governasaun di’ak, tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no Programa Governu nian.

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão subliña iha nia diskursu abertura debate katak orsamentu ida-ne’e ““la’ós de’it hanesan plano financeiro” – “né mak ita-nia pacto ho povo timoroan tomak no ita-nia compromisso ho região nebé ita adere ba, hotu-hotu hanesan”, hodi destaka katak 2026 sei sai hanesan “tinan atu transforma ekonomia, hodi promove kriasaun empregu, investimentu produtivu no inkluzaun sosiál”.

Tuir projesaun makroekonómika ne’ebé Governu aprezenta, Produtu Internu Brutu (PIB) naun-petrolíferu prevee katak bele aselera to’o 4,5% iha 2025 no 2026, ne’ebé impulsiona hosi konsumu uma-kain, aumentu iha despeza públika no atividade ne’ebé boot liu iha setór privadu.

Estratéjia orsamentál Governu nian fó prioridade ba implementasaun reformas estruturais ne’ebé hametin jestaun finansas públikas no promove kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentavel. Reformas ne’e inklui jestaun kontratus no investimentu públiku, ho objetivu atu hadi’a ezekusaun projetu kompleksu no multifunsaun, nune’e mós hasa’e asesu ba empréstimus konsesionais ba investimentu kapitál, hodi hamenus dependénsia ba Fundu Petrolíferu.

Reformas ba funsaun públika, inklui introdusaun ba reforma obrigatóriu ho idade 65, ho objetivu atu aumenta tan dixiplina ba saláriu sira setór públiku nian. Iha tempu hanesan, hala’o hela reforma institusionál no investimentu ne’ebé sei hametin efisiénsia no transparénsia administrasaun públika nian.

 OJE 2026 Aprova ona iha Jeneralidade husi Parlamentu Nasionál ho Laiha Votu Kontra

Kriasaun Banku Nasionál Dezenvolvimentu Timor-Leste (BNDTL) asume papél katalizadór hodi mobiliza finansiamentu ba kreximentu setór privadu no projetu infraestruturas. Iha tempu hanesan, Governu fó prioridade ba investimentus estratéjikus iha kosta súl, liuliu iha setór petróleu no rekursus minerais, ho objetivu atu habelar kapasidade industriál no diversifika fontes kreximentu ekonómiku nian.

 OJE 2026 Aprova ona iha Jeneralidade husi Parlamentu Nasionál ho Laiha Votu Kontra

Inisiativas governasaun dijitál nian mós avansa daudaun, ne’ebé sei permite verifikasaun benefisiáriu nian ho presizaun tebes, kontrolu ne’ebé rigorozu tebetebes ba saláriu sira, no hamenus fugas iha transferénsia sira osan nian (transferénsia sira ne’ebé la rejista), liuhosi sistema informasaun modernu entre banku no operadór sira osan móvel nian. Transformasaun dijitál ida-ne’e sei hadi’a liután interoperabilidade dadus entre sistemas fiskais, aduaneirus, pensaun no rejistu sivíl, hodi hametin kumprimentu ba regras no habelar baze reseitas Estadu nian.

 OJE 2026 Aprova ona iha Jeneralidade husi Parlamentu Nasionál ho Laiha Votu Kontra

Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN nu’udar marku importante ida ba nasaun ne’e, ne’ebé permite atu habelar asesu ba merkadu rejionál, hametin konfiansa investidores nian no integra Timor-Leste iha kuadru komérsiu no regulatóriu rejiaun nian. OJE 2026 inkorpora oportunidade sira-ne’e, hodi fó prioridade ba reformas kona-ba atribuisaun títulu propriedade sira, inkluzaun finanseira, solvénsia no normas kontabilístikas, no mós investimentu sira iha konektividade dijitál no rekualifikasaun infraestrutura aeroportu nian. Hamutuk, medida sira-ne’e ho objetivu atu halo Timor-Leste sai destinu ida ne’ebé atrativu liu ba investimentu, hodi promove dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável.

Nune’e, Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026 konsolida bazes ba kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentavel no inkluzivu, hodi promove empregu, investimentu produtivu no integrasaun rejionál, no mós prepara nasaun ba dezafius iha dékada tuirmai.

Proposta ne’e agora hakat ba diskusaun espesialidade, ne’ebé marka ona atu hahú iha loron 13 fulan-novembru, no sei termina ho votasaun finál global to’o loron 26 fulan-novembru tinan 2025.

 

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=45990