Timor-Leste sente orgullu bele adere ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN)

Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste

IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Kuala Lumpur, Malázia, Loron 26 fulan-outubru tinan 2025

Komunikadu Imprensa

Timor-Leste sente orgullu bele adere ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN)

Ohin, Repúblika Demokrátika Timor-Leste adere ofisialmente ba Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN). Adezaun ida-ne’e nu’udar marku istóriku ida iha jornada nasaun nian ba independénsia no integrasaun rejionál no globál.

Hafoin tinan barak preparasaun no kooperasaun ne’ebé konstante ho Estadus-Membrus ASEAN nian, Timor-Leste nia admisaun afirma kompromisu nasaun nian ba pás, prosperidade no unidade iha rejiaun Sudeste Aziátiku.

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão deklara: “Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN nu’udar realizasaun vizaun naruk nasaun nian atu hamriik iha ami-nia viziñu rejionál sira nia sorin, nu’udar parseiru ne’ebé hanesan, iha konstrusaun Sudeste Aziátiku ida ne’ebé forte, inkluzivu no reziliente liu. Momentu ida-ne’e reflete dedikasaun koletiva no serbisu maka’as husi ami-nia governu, ami-nia povu no ami-nia parseirus ASEAN”.

Primeiru-Ministru Gusmão hatutan tan katak “nu’udar Estadu-Membru ASEAN nian ne’ebé foun liu, Timor-Leste hakarak atu kontribui ba objetivus no aspirasaun hamutuk Komunidade ASEAN nian — haburas kreximentu ekonómiku, progresu sosiál no dezenvolvimentu kulturál iha rejiaun tomak”.

Governu Timorense ho laran-tomak hato’o nia agradesimentu ba Governus hosi Estadus-Membrus ASEAN, Sekretariadu ASEAN no parseiru sira seluk ba sira-nia orientasaun no apoiu ne’ebé kontínuu durante prosesu tomak adezaun nian.

Timor-Leste ho laran-tomak hato’o mós nia agradesimentu ba Malázia, ne’ebé prezide ASEAN 2025, ba ninia lideransa, orientasaun no kompromisu ne’ebé metin hodi fasilita Timor-Leste nia tranzisaun ne’ebé viavel ba adezaun plena.

Governu reafirma ninia kompromisu atu kaer metin prinsípius husi Karta ASEAN no atu partisipa ativamente iha pilár tolu husi Komunidade ASEAN: Komunidade Polítika no Seguransa, Ekonómika no Sósiu-Kulturál.

Marku ida-ne’e reprezenta kapítulu foun ida iha Timor-Leste nia envolvimentu ho rejiaun ne’e, hodi reflete kompromisu hamutuk ba kooperasaun, estabilidade no kreximentu sustentável iha Sudeste Aziátiku tomak. REMATA

   Ba leten