Sorumutu Konsellu Ministrus loron 15 fulan-outubru tinan 2025

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus loron 15 fulan-outubru tinan 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova Proposta Rezolusaun rua husi Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas.

*

Proposta Rezolusaun dahuluk ho objetivu atu aprova, ba ratifikasaun, Estatutus Komunidade País Lian Portugés (CPLP) nian, hanesan aprova ona iha Luanda, Angola, iha loron 27 fulan-marsu tinan 2023.

Alterasaun ba Estatutu ne’e hetan aprovasaun hosi Estadu-Membru hotu-hotu durante reuniaun ordinária hosi Konsellu Ministrus CPLP nian, ne’ebé hala’o iha Luanda, no ho objetivu atu inklui pilár dahaat hosi atividades Komunidade nian—kooperasaun ekonómika no emprezariál—, proposta ida hosi Prezidénsia angolana ne’ebé aprova iha Simeira Xefe Estadu no Governu nian  iha loron 17 fulan-jullu tinan 2021, bainhira mós iha Luanda Angola asume prezidénsia rotativa organizasaun ne’e nian.

Pilár foun ida-ne’e hamutuk ho tolu ne’ebé iha ona: konsertasaun polítika no diplomátika, kooperasaun no promosaun lian no kultura portugés.

Estatutu CPLP estabelese enkuadramentu legál ne’ebé regula relasaun entre Estadu-Membru sira, hodi define organizasaun nia objetivu, prinsípiu, estrutura organizasionál no sede, no mós regras ne’ebé orienta ninia funsionamentu institusionál.

*

Parlamentu nia Proposta Rezolusaun daruak ho objetivu atu ratifika Akordu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Angola kona-ba izensaun vistu ba Titulár Pasaporte Diplomátiku no Servisu nian.

Akordu ida-ne’e reflete hakarak atu aprofunda liután relasoins ne’ebé iha no fasilita vizita ofisiál sira entre nasaun rua ne’e liuhosi rekoñesimentu resíproku ba pasaporte diplomátiku no ofisiál ka servisu nian no mós fó izensaun vistu ba nia titulár sira ba entrada no estadia to’o loron 90.

*****

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, ne’ebé aprova Akordu entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Repúblika Populár Laos nian kona-ba Troka Direitu Utilizasaun Rai no Edifísiu husi Misaun Diplomátika sira.

Akordu, ne’ebé asina iha Vientiane, iha loron 8 fulan-outubru tinan 2024, ho objetivu atu hametin relasaun amizade no kooperasaun entre nasaun rua, hodi garante kondisaun adekuadu ba funsionamentu hosi sira ida-idak nia misaun diplomátiku sira, bazeia ba prinsípiu resiprosidade no tuir Konvensaun Viena nian kona-ba Relasaun Diplomátika no Konsulár nian.

Tuir Akordu ne’e, Governu Laos fó ba Timor-Leste direitu atu utiliza rai pedasuk ida no edifísiu ne’ebé lokaliza iha Vientiane, enkuantu Governu Timor-Leste fó direitu ba Laos atu utiliza rai pedasuk ida no edifísiu rua ne’ebé lokaliza iha Avenida de Portugal, iha Farol, Dili, ba objetivu hanesan.

Direitu utilizasaun nian sei válidu ba períodu tinan 70, ne’ebé bele estende liuhosi akordu mútuu, no imóveis ne’ebé iha kestaun sei hetan izensaun hosi impostu no taxa, hanesan prevee ona iha padraun internasionál ne’ebé aplikavel no prinsípiu resiprosidade nian. Akordu ne’e mós estabelese katak rai no edifísiu sira sei utiliza de’it ba objetivu diplomátiku, no labele transfere ka fó ba ema seluk bainhira laiha konsentimentu hosi parte seluk.

*****

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun no Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, kona-ba kritérius dezignasaun no garantia kontinuidade pontu fokál Timor-Leste nian ba ASEAN.

Rezolusaun Governu ne’e estabelese kritérius ba dezignasaun no substituisaun pontu fokál ne’ebé responsavel ba koordenasaun téknika no institusionál entre Ministérius no Sekretariadu Nasionál ASEAN nian, hodi garante estabilidade, koerénsia no kontinuidade reprezentasaun téknika Timor-Leste nian iha prosesu adezaun no integrasaun plena ba organizasaun rejionál ne’e iha futuru.

Rezolusaun ne’e prevee katak Ministériu no entidade públika ida-idak dezigna pontu fokál prinsipál ida, ne’ebé responsavel atu reprezenta Timor-Leste iha sorumutu sira funsionárius importante nian, no pontu fokál suplente na’in-rua, ne’ebé responsavel ba partisipasaun iha grupu traballu no sorumutu tékniku sira, ne’ebé bele mós substitui pontu fokál prinsipál ne’e bainhira presiza.

Define mós kritériu selesaun ne’ebé klaru, bazeia ba autoridade institusionál, kompeténsia téknika, profisiénsia linguístika, kapasidade koordenasaun no kompromisu hodi defende interese nasionál.

Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, liuhosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, sei koordena prosesu atualizasaun, komunikasaun no akompañamentu ba pontu fokál ho Diresaun-Jerál ASEAN no instánsia rejionál kompetente sira.

Rezolusaun ne’e reafirma importánsia hosi kontinuidade no estabilidade iha reprezentasaun Timor-Leste nian, ne’ebé esensiál hodi kumpre kompromisu sira ne’ebé asume ona iha ámbitu Roteiru ba Adezaun Plena no partisipasaun nasionál iha pilár tolu ASEAN nian — Polítiku-Seguransa, Ekonómiku no Sosiokulturál.

*****

Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel halo mós aprezentasaun ida kona-ba planu pós-adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN, ba períodu 2026 to’o 2030, dokumentu ne’ebé define vizaun estratéjika nasaun nian iha prosesu integrasaun rejionál.

Ho vizaun “Timor-Leste ne’ebé iha kapasidade, koneksaun no kompetisaun, integradu plenamente iha Komunidade ASEAN to’o 2030“, planu ne’e estabelese intensaun estratéjiku hodi transforma Timor-Leste nia partisipasaun iha ASEAN sai  rezultadu ne’ebé konkretu no mensuravel (bele sukat) liuhosi reforsu kapasidade institusionál, diversifikasaun ekonómika no dezenvolvimentu kapitál umanu.

Entre ninia kompromisu prinsipál sira, dokumentu ne’e destaka Timor-Leste nia kontribuisaun ativu ba Vizaun ASEAN 2045, ne’ebé orienta ba harii komunidade rejionál ida ne’ebé reziliente, inovativa, dinámikaa no sentrada iha povu.

Planu nia objetivu estratéjiku mak atu garante integrasaun plena no sustentável ba ASEAN iha tinan 2030, bazeia ba área polítika hitu: preparasaun institusionál no armonizasaun regulatóriu; integrasaun no diversifikasaun ekonómika; infraestrutura no konektividade; dezenvolvimentu kapitál umanu; integrasaun sosiokulturál; sustentabilidade ambientál; no preparasaun ba prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2030.

Ho implementasaun ne’ebé rigorozu ba planu ida-ne’e, Timor-Leste sei la sai de’it nu’udar membru foun maibé sei afirma-an nu’udar parseiru ativu ida no kontribuinte ba ASEAN, hodi uza integrasaun rejionál nu’udar katalizadór ba dezenvolvimentu nasionál ne’ebé sustentável no prosperidade povu timoroan nian.

*****

Konsellu Ministrus deside hodi fó podér tomak ba Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, hodi asina Tratadu Estradisaun ASEAN nian, instrumentu jurídiku ne’ebé ho objetivu atu reforsa kooperasaun jurídika entre Estadu- Membru sira iha kombate krime transnasionál.

Tratadu ne’e estabelese prinsípiu no prosedimentu ba entrega resíproka hosi ema sira ne’ebé buka ba efeitu akuzasaun, julgamentu ka kumprimentu pena, define infrasaun sira ne’ebé sujeitu ba estradisaun, kondisaun obrigatóriu no diskrisionáriu sira, no fundamentus ba rekuza, no mós garantia prosesuál no umanitária sira ne’ebé aplikavel.

*****

Ikusliu, Konsellu Ministrus deside hodi autoriza Ministra Finansas, Santina José Rodrigues Ferreira Cardoso, atu halo negosiasaun ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu (ADB) kona-ba Akordu Empréstimu, ho komponente subvensaun, ba Projetu Hadi’a Estrada Nasionál – Faze I.

Projetu, ho orsamentu estimadu dolar amerikanu millaun 84,8, inklui modernizasaun kilómetru 42 hosi estrada nasionál entre Lospalos ho Iliomar, reabilitasaun ba ponte tolu (Seisál, Borouai no Malailada) ne’ebé lokaliza entre Baucau ho Lautein, nune’e mós implementasaun infraestruturas no reforsu institusionál hodi hametin reziliénsia klimátika komunidade iha suku neen ho risku aas ne’ebé lokaliza entre Lospalos no Iliomar, ne’ebé vulneravel ba inundasaun no rai-maran.

Finansiadu prinsipalmente liuhosi empréstimu konsesionál dolar amerikanu millaun 75 no subvensaun dolar amerikanu millaun 3 hosi ADB, projetu ne’e ho objetivu atu hadi’a konektividade rodoviária, hasa’e seguransa no promove reziliénsia klimátika iha komunidade lokál sira, tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no ho metas nasionál atu adapta ba mudansa klimátika.

Tuir análize makroekonómika no fiskál, finansiamentu ida-ne’e la fó impaktu ba estabilidade orsamentál ka sustentabilidade dívida públika nasionál, ne’ebé mantein iha nivel prudente no menus liu duke limite referénsia internasionál. Aleinde ne’e kustu efetivu hosi totál empréstimu ne’ebé iha, ki’ik liu retornu estimadu hosi Fundu Petrolíferu Timor-Leste nian, ne’ebé garante katak rekursu ba finansiamentu ida-ne’e iha nafatin vantajen ekonómiku no sustentável, kontribui hodi halo investimentu estratéjiku sein fó impaktu ba ekilíbriu hosi kontas públikas. REMATA

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=45593