……………………………………………………………………………………………………………
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 8 fulan-outubru tinan 2025
Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no deside hodi autoriza asinatura Memorandu Entendimentu ida entre Governu Malázia no Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba kooperasaun iha ámbitu informasaun no dezenvolvimentu mídia. Memorandu ne’e sei asina husi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, no Ministru Komunikasoins Malázia nian, Ahmad Fahmi bin Mohamed Fadzil durante Simeira ASEAN tuir mai, ne’ebé sei hala’o iha loron 24 to’o 26 fulan-outubru iha Kuala Lumpur, Malázia.
Akordu ne’e ho objetivu atu hametin kooperasaun bilaterál entre nasaun rua ne’e iha área informasaun no komunikasaun sosiál, hodi promove troka esperiénsia, dezenvolvimentu kapasidade téknika no inovasaun dijitál iha setór ne’e.
Entre área sira kooperasaun nian ne’ebé prevee ona, tuirmai destaka transformasaun dijitál no inovasaun iha setór informasaun no mídia nian, partilla polítika informasaun no prátika regulatóriu sira, troka no fahe notísia no konteúdu informativu, kolaborasaun iha radiodifuzaun no teknolojia televiziva nian, formasaun no dezenvolvimentu rekursus umanus, no mós promosaun kooperasaun iha área produsaun filme no dokumentáriu nian.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no Komisaun Funsaun Públika, kona-ba formasaun karakter funsionárius públikus nian.
Rezolusaun Governu ida-ne’e ho objetivu atu hametin étika, disiplina, lideransa no sentidu servisu públiku funsionárius públikus hotu-hotu nian, hodi nune’e bele promove Administrasaun Públika ida ne’ebé ho integridade, efisiénsia no kompromisu boot liu ba valór sira Estadu nian. Medida ne’e nu’udar parte hosi reforma ne’ebé la’o daudaun iha jestaun no dezenvolvimentu rekursus umanus ne’ebé prevee ona iha Programa Governu Konstitusionál da-9 nian, ne’ebé destaka importánsia formasaun nian nu’udar instrumentu esensiál atu hametin lideransa, transparénsia no responsabilizasaun iha setór públiku.
Formasaun ne’e kontínua no sei kobre komponente karakter, ierarkia no disiplina, sidadania, patriotizmu, no nasionalizmu nian, hodi haburas kultura respeitu institusionál, kumprimentu ba norma legál sira, no mós valorizasaun ba kna’ar funsionáriu públiku nian iha konstrusaun Estadu no dezenvolvimentu nasionál. Sei inklui mós modulus kona-ba abilidade profisionál sira, hanesan jestaun efisiente, serbisu iha ekipa no rezolve dezafiu no konflitu sira iha servisu públiku, no mós área relevante sira seluk.
Komisaun Funsaun Públika sei responsabiliza ba koordenasaun dezenvolvimentu kurríkulu no servisu hamutuk ho instituisaun relevante sira hodi determina fatin no kondisaun ba realizasaun formasaun. Partisipasaun hosi funsionáriu sira iha atividade sira-ne’e nu’udar komplementu obrigatóriu ida ba rejime formasaun no dezenvolvimentu profisionál ne’ebé daudaun ne’e vigora.
*****
Projetu Rezolusaun Governu nian ida, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, hetan mós aprovasaun, ne’ebé estabelese númeru vagas ba promosaun pesoál ne’ebé halo parte hosi karreiras profisionais saúde nian iha administrasaun públika.
Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprova tuir Dekretu-Lei n. 31/2025, loron 24 fulan-setembru, define númeru hosi vagas ba promosaun profisionál sira iha karreira médika, enfermajen, parteira profisionál no tékniku diagnóstiku, terapéutika no saúde públika, iha ámbitu rejime espesiál funsaun públika nian.
Medida ida-ne’e kumpre kompromisu Governu nian atu valoriza profisionál saúde sira no asegura rekoñesimentu ba sira-nia méritu no durasaun servisu nian, hodi promove motivasaun, retensaun no estabilidade hosi kuadru sira-ne’e, ne’ebé kualifikadu tebes iha Servisu Nasionál Saúde nian.
Iha totál, estabelese ona vagas promosaun hamutuk 2.016, ne’ebé fahe entre karreira diferente, hanesan tuirmai:
● Karreira Médika: vaga 376;
● Karreira Enfermajen: vaga 985;
● Karreira Parteira Profisionál: vaga 293; no
● Karreira Tékniku Diagnóstiku, Terapéutika no Saúde Públika: vaga 362.
*****
Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé nomeia membrus foun Konsellu Administrasaun Fundu Espesiál Dezenvolvimentu nian ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA).
Ho Rezolusaun Governu nian ida-ne’e, Régio Servantes Romeia da Cruz Salu hetan nomeasaun, to’o 31 fulan-dezembru 2025, ba kargu Prezidente Konsellu Administrasaun hosi Fundu refere, Herculano Sousa no Amâncio Aguido Punef ba kargu vogais hosi Konsellu hanesan.
Fundu Espesiál Dezenvolvimentu ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu kria hosi Dekretu-Lei n. 1/2015, loron 14 fulan-janeiru, ho objetivu atu finansia projetus ne’ebé promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál rejiaun nian, hodi asegura jestaun ida ne’ebé efisiente, seguru no transparente ba rekursus ne’ebé aloka ba ninia implementasaun.
*****
Ikusliu, Konsellu Ministrus deside hodi aprova lema “Que a celebração destes 50 anos, do passado, nos assegure confiança no presente e esperança no futuro!” (“Atu selebrasaun tinan 50, pasadu nian ne’e, fó mai ita konfiansa iha tempu prezente no esperansa ba tempu futuru!”) ba Komemorasaun Aniversáriu Proklamasaun Unilaterál Independénsia Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian ba dala 50, ne’ebé akontese iha 28 Novembru tinan 1975. REMATA