Governu Lansa Relatóriu ho Intervensaun 9 hodi Reforsa Seguransa Alimentár no Nutrisaun iha Timor-Leste

Governu, liuhusi Gabinete Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais, iha parseria ho Programa Alimentár Mundial (PAM) no parseiru dezenvolvimentu sira seluk, ohin, loron 25 fulan-setembru tinan 2025, lansa Relatóriu kona-ba Agrikultura, Alimentasaun no Nutrisaun Olístika (HAFOUN) – análize kustu-benefísiu ida ne’ebé identifika intervensaun sia ho retornu boot hodi reforsa seguransa alimentár, nutrisaun no meius subsisténsia iha Timor-Leste laran tomak.

Relatóriu ne’e elabora hafoin konsultas ne’ebé luan ho parte interesada liu 100, no bazeia ba avaliasaun independente ida ne’ebé hala’o hosi Mettalytics, konsultora internasionál ida ne’ebé iha espesialidade iha análize kustu-benefísiu tuir evidénsias iha área seguransa ai-han, nutrisaun no dezenvolvimentu. Perspetiva  independente ida-ne’e garante katak konkluzaun no rekomendasaun sira reflete análize ida ne’ebé rigoroza no imparsiál. Relatóriu ne’e subliña importánsia atu investe iha protesaun sosiál ne’ebé sensivel ba agrikultura no nutrisaun, oinsá atu halakon siklu hamlaha no pobreza, hodi fornese roteiru ida atu haluan intervensoins ne’ebé bele hadi’a nutrisaun família, hasa’e rendimentu agrikultór sira nian no kontribui ba dezenvolvimentu sustentavel ba tempu naruk.

Relatóriu ne’e subliña katak, bainhira habelar intervensaun sira, Timor-Leste bele haree melloria signifikativu iha produtividade agríkola no seguransa ai-han: kolleita hare, batar no ortikultura bele aumenta besik 60%; produsaun kafé bele duplika; no kultura esportasaun nian hanesan baunilla no pimenta bele aumenta.  Esforsu sira-ne’e iha poténsia atu hamosu lukru anuál dolar amerikanu millaun 133 ba família rihun 190, hasa’e reseita agronegósiu dolar amerikanu millaun 14 no hamenus inseguransa ai-han husi 42% ba 29%. Prevee mós  katak melloria nutrisaun no asesu ba ai-han bele hamenus mortalidade infantíl  ba 15% no deznutrisaun krónika to’o 12%.

Vise-Primeiru-Ministru, Mariano Assanami Sabino subliña katak “relatóriu ida-ne’e la’ós de’it hanesan númeru — ne’e kona-ba ema, sira-nia dignidade no sira-nia futuru. Ita-nia kompromisu klaru: hahú hosi inan nian knotak to’o husik iis (mate), timoroan hotu-hotu tenke iha direitu ba ai-han no nutrisaun ida ne’ebé adekuadu.”

Lansamentu ne’e halibur reprezentantes Governu, ajénsias Nasoins Unidas, organizasaun sosiedade sivíl sira, setór privadu no parseiru dezenvolvimentu sira. Partisipante sira subliña importánsia hosi investimentu estratéjiku iha seguransa alimentár no nutrisaun hodi alkansa prioridade nasionál sira no aselera progresu ba Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável.

Jacqueline de Groot, Reprezentante PAM nian iha Timor-Leste, konsidera relatóriu ne’e hanesan marka ida iha formulasaun polítikas bazeia ba evidénsia sira, hodi afirma katak “análize ida-ne’e oferese ba desizór sira ferramentas atu kanaliza rekursus ba área ne’ebé iha impaktu boot liu. Ho fó prioridade ba intervensaun sira-ne’e, Timor-Leste bele alkansa progresu ne’ebé bele sukat iha redusaun malnutrisaun no reforsu reziliénsia.”

Relatóriu HAFOUN, ne’ebé prepara ho apoiu tékniku husi PAM no bazeia ba avaliasaun independente husi Mettalytics, nu’udar parte ida hosi ajenda ne’ebé luan liu ho objetivu atu garante katak kada investimentu iha sistema alimentár kontribui ba pás, estabilidade no prosperidade. Konkluzaun sira ne’e sei  promove mós informasaun sira ba diálogu rejionál no globál ne’ebé la’o hela, inklui Grupu Traballu Globál kona-ba Protesaun Sosiál ba Nutrisaun.

Facebook icon Governu Lansa Relatóriu ho Intervensaun 9 hodi Reforsa Seguransa Alimentár no Nutrisaun iha Timor Leste Akompaña mós iha Facebook

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=45479