Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus loron 30 fulan-setembru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova Proposta Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026 (OJE 2026), ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ho montante globál konsolidadu dolar amerikanu biliaun 2,291. Orsamentu ne’e prevee dolar amerikanu biliaun 2,215 ba Administrasaun Sentrál no dolar amerikanu millaun 60 ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA), ne’ebé dolar amerikanu millaun 30 mai hosi reseita rasik. Seguransa Sosiál iha orsamentu dolar amerikanu millaun 170, ne’ebé dolar amerikanu millaun 46 mai hosi reseita rasik.
Proposta OGE 2026 tuir estratéjia Governu Konstitusionál IX no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030, hodi kanaliza rekursus atu hametin kapitál sosiál, investe iha infraestrutura, diversifika ekonomia no hametin boa governasaun.
Kona-ba perspetiva makroekonómiku ba tinan 2026, Governu projeta kreximentu PIB nian ho 4,5%, ne’ebé sustenta hosi aumentu iha konsumu privadu no investimentu públiku, no inflasaun média anuál ne’ebé estabiliza besik 1,2%, hafoin tuun ba 0,5% iha tinan 2025.
Medida orsamentál prinsipál sira mak:
- Setór sosiál: millaun US$74,2 ba saúde (inklui millaun US$55,9 ba kuidadu saúde primáriu no millaun US$4,5 ba reabilitasaun no konstrusaun ospitál sira), millaun US$35,8 ba edukasaun (ho reforsu ba Programa Merenda Eskolár, konstrusaun no reabilitasaun ba sala-de-aula, reforma kurrikulár no formasaun profesores) no millaun US$180,4 ba protesaun sosiál (ne’ebé millaun US$170 ba Seguransa Sosiál no millaun US$10,4 ba programa Bolsa da Mãe hodi apoia primeira infánsia);
- Setór infraestruturas: millaun US$436 ba kapitál dezenvolvimentu, ho millaun US$300 aloka ba fundu infraestruturas, millaun US$107 ba liñas ministeriais no millaun US$29 ba munisípiu sira. Inklui mós millaun US$223,4 ba enerjia (hodi habelar no moderniza rede elétrika nasionál, estudus kona-ba infraestruturas petrolíferas no dezenvolvimentu projetu Tasi Mane) no millaun US$20,2 ba agrikultura (hodi reabilitasistema irrigasaun no medidas atu promove aumentu produtividade agríkola no mekanizasaun nian);
- Setór ekonómiku: millaun US$32,1 ba apoiu emprezas mikro, ki’ik no média no kooperativas no mós promove esportasaun ho produtu ne’ebé kualidade; millaun US$4,3 hodi apoia medidas iha área komérsiu no indústria, liuliu ba hametin lojístika, promove investimentu estranjeiru no sustentabilidade industriál; millaun US$104,7 ba setór petrolíferu, inklui esplorasaun ba bloku foun petrolíferus no minerais, estudus ba projetu Tasi Mane, no dezenvolvimentu petrolíferu; millaun US$5,2 ba kriasaun sentrus turístikus hodi apoia Programa Nasionál Promosaun;
- Setór Institusionál e boa governasaun: Prevee millaun US$12,7 atu hametin diplomasia no garante kumprimentu rekizitu adezaun ba ASEAN; millaun US$16,2 atu reforsa setór justisa; millaun US$37,1 atu apoia prosesu desentralizasaun no modernizasaun jestaun finanseira públika; no millaun US$6,2 ba reforma funsaun públika no formasaun funsionárius.
Ho proposta ida-ne’e, Governu buka atu asegura ezekusaun sustentavel husi ninia polítikas públikas, atu konsolida integrasaun rejionál no promove dezenvolvimentu ida ne’ebé inkluzivu, hodi prepara país ne’e hasoru dezafius ekonómikus no sosiais tinan lima oinmai. REMATA