Sorumutu Konsellu Ministrus loron 10 fulan-setembru tinan 2025
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 10 fulan-setembru tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime jurídiku ba jestaun no utilizasaun beins imóveis domíniu públiku no privadu Estadu nian.
Diploma ne’e define ho klaru distinsaun entre beins imóveis domíniu públiku no privadu Estadu nian, hodi define regras ba sira-nia utilizasaun, administrasaun no alienasaun karik presiza. Ida-ne'e introdús mekanizmu sira ne'ebé hametin transparénsia, konkorrénsia no administrasaun di'ak, hodi garante katak bein sira-ne'e, ne'ebé pertense ba sidadaun hotu-hotu, jere ho efisiénsia liután. Entre medida prinsipál sira, maka kriasaun inventáriu sira ne'ebé atualizadu, ezijénsia kontrapartida nian ba uzu privadu no ezijénsia katak alienasaun imóveis presiza autorizasaun prévia governu nian, hodi prevene prátika sira ne'ebé bele prejudika interese públiku no garante jestaun ba patrimóniu Estadu ne’ebé rigoroza no sustentável.
*****
Aprova mós Projetu Dekretu-Lei rua ne’ebé aprezenta hosi Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, ba:
-
alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 84/2023 loron 23 fulan-novembru, no alterasaun daneen ba Dekretu-Lei n. 3/2016 loron 16 fulan-marsu, kona-ba Estatutu Autoridades Munisipais no Grupu Tékniku Interministeriál ba Desentralizasaun Administrativa. Diploma ne’e introdús ajustamentus ba rejime jurídiku ne’ebé daudaun ne’e vigora, liuliu atu klarifika regulamentu no delegasaun kompeténsia sira, fó fleksibilidade boot liu iha ezersísiu funsaun diresaun nian iha situasaun substituisaun, halo revizaun ba lista servisu munisípiu no garante estabilidade no rasionalidade boot liu iha funsionamentu Gabinetes Apoiu Tékniku nian. Iha tempu hanesan, revoga dispozisoins dezatualizadas hosi Artigu 7.º to'o 18.º hosi Estatutu Autoridades Munisipais, no mós norma sira hosi Dekretu-Lei n. 84/2023, ho objetivu atu halo kontensaun ba aumentu despeza sira ne'ebé relasiona ho implementasaun hosi prosesu desentralizasaun nian.
-
Alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 3/2017 loron 22 fulan-marsu, ne’ebé aprova ona Rejime áreas Estasionamentu ho durasaun limitada. Alterasaun normativa ida-ne’e ho objetivu atu esklarese ámbitu territoriál diploma nian, hametin knaar Autoridades Munisipais, Autoridade Administrativa Ataúru no Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu nian iha jestaun no fiskalizasaun ba área estasionamentu ho durasaun limitada, no mós estabelese parámetrus ne’ebé fleksivel liu kona-ba valór no períodu kobra taxa estasionamentu nian.
*****
Aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime ba Promosaun Estraordinária Pesoál Integradu iha Karreira Profisionál Saúde sira iha Administrasaun Públika.
Diploma ne’e ho objetivu atu reforsa motivasaun no valorizasaun karreira profisionál sira-ne’e nian, hodi kontribui mós ba funsionamentu servisu saúde públika ne’ebé di’ak liu, ho hatán ba falta prosesu regulár sira promosaun nian iha setór ne’e.
Rejime promosaun estraordináriu ida-ne’e abranje médiku, enfermeiru, parteira, no tékniku diagnóstiku, terapéutiku, no mós saúde públika, hodi permite sira atu avansa ba kategoria superiór tuirmai liuhosi sistema pontuasaun. Klasifikasaun ne’e bazeia ba soma pontus ne’ebé fó bazeia ba kritérius objetivus, hanesan durasaun servisu, avaliasaun dezempeñu, prestasaun servisu iha área remota, formasaun, asiduidade no komportamentu di’ak.
Diploma ne’e prevee mós kriasaun dalan promosaun automátiku ida liuhosi rekoñesimentu profisionál ba enfermeiru sira iha kategoria Enfermeiru Báziku, ne'ebé sei avansa ba kategoria Enfermeiru Jerál Júnior B hafoin kompleta formasaun espesífika, ne’ebé sei aprova ho despaxu hosi membru Governu ne’ebé responsavel ba área saúde.
Númeru vaga sira ne’ebé sei prienxe sei fiksa hosi Rezolusaun Governu, liuhosi proposta Komisaun Funsaun Públika nian.
*****
Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza akizisaun no transporte fogu artifisiál sira ne’ebé ho objetivu atu hala’o selebrasaun ofisiál ba Aniversáriu Proklamasaun Independénsia Nasionál nian ba dala 50, ne’ebé selebra iha loron 28 fulan-Novembru.
Desizaun ne'e permite ba Komisaun Organizadora ba Selebrasaun hodi sosa materiais pirotéknikus, kontratasaun nia transporte ba Timor-Leste no organiza espetákulu sira, ne'ebé sei hala'o iha Postu Administrativu sira hotu iha territóriu nasionál. Totál montante autorizadu ba despeza sira-ne'e hamutuk maizumenus dolar amerikanu rihun 279.
*****
Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Ministra Finansas atu autoriza izensaun ba pagamentu impostu, taxa, direitu aduaneiru no impozisaun sira seluk, iha ámbitu konstrusaun Alberge/dormitóriu Meninas Canossianas no Kapela ida iha Dili, projetu ida ne’ebé finansia tomak hosi Ajénsia Emiradus ba Ajuda Internasionál, hosi Emiradus Árabes Unidus. Deside mós pagamentu ba enkargu fiskál no aduaneiru ne'ebé relasiona ho konstrusaun hosi Albergue ne'ebé temi ona, iha Meninas Canossianas nia naran. REMATA