Sorumutu Konsellu Ministrus loron 3 fulan-setembru tinan 2025

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus loron 3 fulan-setembru tinan 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál nian hitu, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, iha ámbitu kumprimentu ba kompromisu sira ne’ebé asume ona iha Roteiru ba adezaun plena Timor-Leste nian iha ASEAN, hodi fó autorizasaun nasaun ne’e nia adezaun ba instrumentu sira tuirmai:

  1. Akordu ASEAN kona-ba Jestaun Dezastre no Resposta ba Emerjénsia (AADMER). Akordu ida-ne’e, adopta iha Vientiane iha tinan 2005, hanesan instrumentu legál prinsipál ASEAN nian iha ámbitu protesaun sivíl no jestaun risku dezastre nian, hodi estabelese mekanizmu rejionál sira ba prevensaun, preparasaun, resposta no rekuperasaun iha situasaun emerjénsia sira. Adezaun ne’e sei permite Timor-Leste atu integra plenamente iha estrutura kooperasaun rejionál sira, hodi hetan benefísiu hosi reforsu kapasidade téknika no operasionál, fahe informasaun no fasilitasaun ba asisténsia umanitária bainhira presiza.
  2. Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru Koordenasaun ASEAN ba Asisténsia Umanitária iha Jestaun Dezastre. Tuir Akordu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Bali iha tinan 2011, kria ona estrutura ASEAN nian ida ne’ebé permanente hodi apoia koordenasaun resposta rejionál ba dezastre no emerjénsia umanitária sira, hodi promove kooperasaun entre Estadu-Membru sira no ligasaun ho organizasaun internasionál sira ne’ebé relevante. Adezaun sei permite Timor-Leste hetan benefísiu hosi fahe informasaun, mobilizasaun lalais rekursus, no asisténsia téknika espesializada, hodi hametin kapasidade nasionál sira ba resposta situasaun emerjénsia sira.
  3. Tratadu kona-ba Zona Livre husi Arma Nukleár iha Sudeste Aziátiku (SEANWFZ). Tratadu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Bangkok iha tinan 1995, estabelese kompromisu hosi nasaun sira rejiaun nian atu mantein Sudeste Aziátiku livre permanentemente hosi arma nukleár sira, hametin dezarmamentu, la-proliferasaun no promosaun ba pás no seguransa rejionál no internasionál. Timor-Leste nia adezaun sai posivel tanba aditamentu ne'ebé hetan aprovasaun iha fulan-maiu 2025, ne'ebé inklui ho klaru territóriu no zona marítima nasionál iha definisaun área ne'ebé kobre hosi Tratadu.
  4. Akordu-Kuadru kona-ba Reforsu Kooperasaun Ekonómika ASEAN nian. Akordu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Singapura iha tinan 1992, fó baze jurídika no institusionál ne’ebé orienta liberalizasaun komérsiu, promosaun investimentu no hametin kolaborasaun iha setór ekonómiku oioin entre Estadu-Membru sira ASEAN nian. Timor-Leste nia adezaun sei permite partisipasaun plena iha mekanizmu ekonómiku rejionál sira, hodi integra nasaun iha kadeia valór rejionál no globál sira.
  5. Protokolu kona-ba Mekanizmu Reforsadu Rezolusaun Disputa nian. Protokolu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Manila iha 2019, nu’udar instrumentu jurídiku esensiál ida atu asegura rezolusaun efetiva, previzivel, no pasífika ba disputa sira entre Estadu-Membru sira ASEAN nian iha ámbitu kompromisu ekonómiku sira ne’ebé asume ona. Timor-Leste nia adezaun sei garante serteza jurídika iha relasaun komersiál no ekonómika ho Estadu-Membru sira seluk, hametin konfiansa iha kumprimentu kompromisu sira ne’ebé asume ona iha kuadru ASEAN nian.
  6. Akordu ASEAN kona-ba Turizmu. Akordu ida-ne'e, ne'ebé adota iha Phnom Penh iha tinan 2002, estabelese enkuadramentu legál ida ne'ebé vinkulativu ho objetivu atu promove ASEAN nu'udar destinu turístiku ida de'it no integradu. Akordu ne’e inklui, entre elementu sira seluk, fasilitasaun ba viajen sira iha ASEAN nia laran no ba ASEAN liuhosi izensaun vistus no prosedimentus ne'ebé simplifikadu, dezenvolvimentu servisus transporte nian no infraestrutura turizmu nian, no kooperasaun kona-ba formasaun profisionál no rekoñesimentu kualifikasaun iha setór turizmu.
  7. Akordu Multilaterál ASEAN kona-ba Servisus Aéreus (MAAS) no Protokolu Komplementár sira. Akordu ida-ne'e, ne'ebé adota iha Manila iha 2009, estabelese enkuadramentu legál vinkulativu ida ne'ebé hakarak liberaliza servisu aéreu regulár pasajeiru sira  entre Estadu-Membru sira ASEAN nian liuhosi konsesaun resíproka ba direitu liberdade datoluk, dahaat no dalimak ba vou entre kapitál sira no entre subrejiaun sira ASEAN nian. Adezaun ba Akordu ida-ne’e no ninia Protokolu sira reforsa Timor-Leste nia soberania funsionál iha formulasaun ninia polítika transporte internasionál, promove konektividade aérea, komérsiu, turizmu no investimentu, no koloka nasaun nu’udar parseiru plenu iha deliberasaun rejionál sira.

****

Konsellu Ministrus mós aprova projetu Rezolusaun Governu nian neen, ne’ebé aprezenta mós hosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, iha ámbitu hosi kompromisu sira ne’ebé asume ona iha Roteiru ba adezaun plena Timor-Leste nian iha ASEAN, ne’ebé aprova:

  1. adezaun ba Akordu ASEAN kona-ba Poluisaun Atmosférika Transfronteira (AATHP). Akordu ida-ne’e, ne’ebé adota iha Kuala Lumpur iha tinan 2002, iha objetivu prinsipál atu garante kooperasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian iha prevensaun, monitorizasaun no mitigasaun ba inséndiu (ahi-sunu) florestais no ninia efeitu transfronteirisu sira, liuhosi promove aproximasaun integradu ida ba jestaun risku ambientál. Iha mós objetivu atu fasilita kooperasaun entre Estadu-Membru sira ASEAN nian iha asisténsia umanitária, jestaun risku, fahe informasaun no hasa’e kapasidade téknika, hodi kontribui ba reziliénsia rejionál ba dezastre naturál no dezastre ne’ebé ema maka halo.
  2. Adezaun ba Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru ASEAN ba Biodiversidade. Adota iha tinan 2005, Akordu ida-ne’e estabelese entidade intergovernamentál ida ne’ebé nia sede iha Filipinas, hodi apoia Estadus-Membrus ASEAN iha konservasaun no utilizasaun sustentável ba biodiversidade. Sentru ASEAN ba Biodiversidade promove kooperasaun rejionál, fornese asisténsia téknika no sientífika, fasilita fahe informasaun no mobiliza rekursus finanseirus ba inisiativa ambientál konjunta. Timor-Leste nia adezaun ba Akordu ida-ne’e sei permite nia atu hametin nia kapasidade institusionál iha ámbitu protesaun ambientál, integra plenamente iha rede téknika rejionál sira no hetan benefísiu hosi apoiu tékniku, sientífiku no finanseiru ne’ebé Sentru ne’e fornese.
  3. Adezaun ba Karta Rede Universidades ASEAN nian (AUN). Instrumentu rejionál ida-ne'e, ne'ebé adota hosi Estadus-Membrus ASEAN, estabelese rede ida hosi universidades exelénsia ne'ebé dedika ba promosaun kooperasaun akadémika, sientífika no téknika. Karta AUN nian prevee programa konjuntu sira kona-ba mobilidade estudante nian, peskiza sientífika, inovasaun no formasaun, hodi garante kolaborasaun ida ne’ebé boot liu entre instituisaun ensinu superiór sira iha Sudeste Aziátiku. Ho adezaun ida-ne’e, Timor-Leste garante partisipasaun ativa hosi nia universidade sira iha Rede, ho direitu reprezentasaun iha Konsellu Kuradores no asesu tomak ba inisiativas no programas Rede nian.
  4. Adezaun ba Akordu kona-ba Estabelesimentu Sentru ASEAN ba Envellesimentu Ativu no Inovasaun (ACAI Centre). Adopta iha fulan-maiu 2020, akordu ida-ne'e kria organizmu intergovernamentál ida ne'ebé nia sede iha Tailándia, ne'ebé dedika ba promosaun polítika no prátika sira ba envellesimentu ativu, saudavel no produtivu iha Estadus-Membrus ASEAN nian. Sentru ne'e sai hanesan espasu ba koñesimentu no inovasaun, hodi apoia formulasaun polítika públika sira, peskiza sientífika no implementasaun programa formasaun sira ne'ebé ho objetivu atu hadi'a kualidade moris ferik-katuas sira-nian.
  5. Adezaun ba Entendimentu Ministeriál kona-ba Kooperasaun ASEAN iha Turizmu. Instrumentu ida-ne’e, ne’ebé asina iha tinan 1998, estabelese enkuadramentu ida ba kooperasaun entre Estadu-membru sira ASEAN nian hodi dezenvolve no promove rejiaun ne’e nu’udar destinu turístiku úniku no integradu. Entendimentu ne’e prevee asaun konjunta hodi promove turizmu, fasilita viajen iha rejiaun laran, hametin kolaborasaun entre setór públiku no privadu, no dezenvolve infraestrutura, formasaun no programa interkámbiu.
  6. adezaun ba Entendimentu Ministeriál kona-ba Kooperasaun ASEAN iha Minerais. Instrumentu ida-ne’e, ne’ebé asina iha 2005, estabelese enkuadramentu ida ba kolaborasaun entre Estadu-membru sira ASEAN nian hodi dezenvolve setór minerais, hametin komérsiu no investimentu iha área ida-ne’e no promove prátika jestaun ne’ebé responsavel, sustentavel ba ambiente no inkluzivu sosialmente. Akordu ne’e prevee mós kriasaun baze-dadus rejionál, implementasaun programa peskiza no transferénsia teknolojia, no mós hametin kooperasaun entre setór públiku no setór privadu.

*****

Ikusliu, Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel mós halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba preparasaun lojístika ba serimónia adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN, ne’ebé sei hala’o iha Malázia iha loron 26 fulan-outubru 2025.

   Ba leten