Sorumutu Ordináriu Konsellu Ministrus loron 4 fulan-agostu tinan 2025

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Ordináriu Konsellu Ministrus loron 4 fulan-agostu tinan 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no hahú reuniaun ho aprovasaun ba Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba subskrisaun adisionál ba kuota sira ne’ebé aloka ba Repúblika Demokrátika Timor-Leste, tuir Rezolusaun n. 663 no 664 hosi Konsellu Administrasaun Banku Internasionál ba Rekonstrusaun no Dezenvolvimentu Grupu Banku Mundiál nian.

Banku Internasionál ba Rekonstrusaun no Dezenvolvimentu (BIRD), hanesan kooperativa dezenvolvimentu globál ida ne’ebé ninia objetivu mak atu ultrapasa pobreza no hadi’a padraun moris nian. BIRD serbisu hamutuk ho ninia membru emprestadór sira atu alkansa kreximentu ekonómiku ne’ebé ekuitavel no sustentável iha sira-nia ekonomia nasionál no atu hetan solusaun efetivu ba problema rejionál no globál sira ne’ebé urjente iha dezenvolvimentu ekonómiku no sustentabilidade ambientál.

Objetivu sira-ne’e bele hetan liuliu liuhosi finansiamentu, produtu sira jestaun risku nian no servisu finanseiru sira seluk, asesu ba peritu sira no korpu koñesimentu nian iha dixiplina sira ne’ebé relasiona ho dezenvolvimentu, atu nune’e membru empréstimu sira bele halibur, jere no fó prioridade ba rekursu sira ne’ebé nia objetivu prinsipál maka relasiona ho dezenvolvimentu.

Haree ba anúnsiu Grupu Banku Mundiál kona-ba subskrisaun sira ba kapitál IBRD 2018 nian, ne’ebé nia loron ikus maka loron 1 fulan-outubru tinan 2025, Repúblika Demokrátika Timor-Leste opta ona hodi subskreve ba buat sira tuirmai:

Konsellu Ministrus aprova Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé ratifika adezaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba Karta Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian.

Karta ASEAN ne’e, adota iha Singapura iha loron 20 fulan-novembru tinan 2007, reprezenta valór no aspirasaun komún povu sira Sudeste Aziátiku nian ba pás, estabilidade, progresu ekonómiku no protesaun ba direitu fundamentál sira.

Adezaun formál ba Karta ASEAN ne’e sei permite Timor-Leste hodi ezerse tomak direitu no asume responsabilidade Membru organizasaun nian, no asegura ninia partisipasaun ativa iha órgauns rejionais no kontribui ba kooperasaun no integrasaun klean liu iha Sudeste Aziátiku.

Aprovasaun no ratifikasaun Karta ASEAN, hanesan kondisaun ida atu adere ba ASEAN.

*****

Konsellu Ministrus aprova mós Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál nian ida, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé Ratifika Deklarasaun Kona-ba Admisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste iha Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku.

Deklarasaun ne’e hanesan etapa esensiál ida ba Timor-Leste nia integrasaun tomak iha ASEAN, bazeia ba nu. 4 artigu 6 Karta ASEAN nian, ne’ebé nia asinatura kona-ba admisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba ASEAN, ne’ebé sei hala’o iha Malázia iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025, reprezenta aseitasaun polítika hosi parte Estadus-Membrus ASEAN kona-ba inkluzaun Timor-Leste hanesan futuru Estadu-Membru organizasaun ne’e nian.

Atu subliña katak adezaun ba ASEAN nu’udar prioridade nasionál ida no lori vontade soberanu povu timoroan nian atu partisipa ativu hodi promove pás, estabilidade, dezenvolvimentu sustentável no prosperidade partillada iha rejiaun.

*****

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Deliberasaun ida ne’ebé aprezenta husi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, kona-ba kontratasaun iha futuru liuhusi ajuste diretu Empreza PT Meridian Kreatama Mandiri, serbisu hamutuk ho KIAT, Lda., iha ámbitu nesesidade hodi revee Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030.

Governu Konstitusionál IX hakarak atu halo avaliasaun no revizaun ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030 no promove realizasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu foun ba tinan 2026-2035.

Haree ba kompleksidade atu halo revizaun ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu no dezenvolve kontribuisaun foun ba meta tinan 10 nian, kontrata espesialista ne’ebé hanesan hodi dezenvolve planu estratéjiku atuál ne’e justifika ona, nune’e garante kontinuidade prosesu no seleridade  no efisiénsia boot liu iha ninia revizaun.

Empreza PT Meridian Kreatama Mandiri no KIAT, Lda. ne’ebé sira-nia sede iha sudeste aziátiku no iha esperiénsia barak iha setór ida-ne’e, ne’ebé halo sira sai empreza únika ne’ebé aprezenta kondisaun  hodi hala’o projetu ida-ne’e, ne’ebé ninia valór prevee besik dolar amerikanu 784.368.

Ikusliu, Konsellu Minsitrus asiste parezentasaun rua Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F.Viegas Cardoso no ekipa téknika sira kona-ba:

Aprezenta mós kronograma Komité Revizaun Polítika nian, ne’ebé prevee ona ba loron 5 to’o 23 fulan-agostu tinan 2025. REMATA

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=44727