Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-jullu tinan 2025

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-jullu tinan 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no hahú reuniaun ho análize ba relatóriu finál auditorias internas servisus Administrasaun Públika nian, ne’ebé hala’o husi EY Portugál, empreza auditoria no konsultoria ne’ebé integra rede internasionál Ernst & Young, programa 45 no entidades estatál 28.

EY Portugál hanesan membru husi EY Globál, ida husi organizasaun mundiál haat ne’ebé ho servisus profisionais boot liu, ho esperiénsia barak hodi realiza auditoria ba entidades públika no privada.

Durante sorumutu ne’e, aprezenta konkluzaun no rekomendasaun prinsipál sira husi auditoria nian ne’ebé hala’o ona ba entidades administrasaun direta no indireta Estadu nian. Identifika ona dezafius prinsipál no áreas ne’ebé presiza hadi’a iha prosesu no prosedimentu. Governu simu rekomendasaun husi EY no reafirma ninia kompromisu ho transparénsia, governasaun di’ak no melloria kontínua efisiénsia iha jestaun finansas públikas nian.

Prosesu auditoria ida-ne’e refleta kompromisu ida ne’ebé Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, halo iha ninia diskursu simu pose nian, iha ne’ebé nia define ona hanesan prioridade ida husi ninia Governu atu halo auditoria ba instituisoins públikas balu, ho objetivu atu promove responsabilizasaun boot liu no rigór iha administrasaun Estadu.

*****

Konsellu Ministrus aprova Projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé hato’o votu kongratulasaun ida ba organizasaun no partisipasaun iha Jogu Desportivu Komunidade País Lian Portugés (CPLP) XII tinan 2025, ne’ebé realiza iha Timor-Leste husi loron 17 to’o 27 fulan-jullu tinan 2025.

Rezolusaun ne’e rekoñese esforsu organizasionál notável ne’ebé hala’o husi Komisaun Eventuál Interministeriál ne’ebé kria hodi kooordena atividades husi eventu ne’e, nune’e mós empeñu pesoál Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Sekretáriu Estadu Arte no Kultura no ekipa ministeriál tomak, ne’ebé dedikasaun determinante ona ba susesu inisiativa ne’e.

Governu felisita mós atletas timoroan ba sira-nia partisipasaun ezemplár, elojia envolvimentu entuziástiku populasaun nian no destaka kontributu jovens voluntárius, forsas seguransa no órgauns komunikasaun sosiál nian. Rezolusaun ne’e subliña mós espíritu uniaun, amizade no selebrasaun ne’ebé marka jogu sira ne’e, ne’ebé refleta boazvindas koloroza no ospitalidade povu timoroan nian.

*****

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru,Kay Rala Xanana Gusmão, kona-ba  komemorasaun aniversáriu ba da-50 Forsa Armada Libertasaun Nasionál Timor-Leste (FALINTIL) nian, ne’ebé maka selebra iha loron 20 fulan-agostu tinan 2025.

Tuir rezolusaun ne’e, komemorasaun sei hala’o iha territóriu nasionál hotu, inklui serimónia no atividade sira iha munisípiu Lautein, Baukau, Vikeke, Manatutu, Manufahi no Likisá iha loron 18 fulan-agostu; iha Ainaru, Kovalima, Bobonaru, Ermera, Aileu, Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi-Ambenu no Illa Ataúru iha loron 19 fulan-agostu; no Dili iha loron 20 fulan-agostu.

Programa ne’e inklui hala’o parada militár, desfile populár sira, misa agradesimentu, enkontru hodi halo reflesaun kona-ba pás, seguransa, konvivénsia sosiál ne’ebé saudavel no kestaun jéneru nian, nune’e mós atividade kulturál sira no vizita hodi fó onra ba semitérius ne’ebé hakoi Martir sira Pátria nian.

Iha Aileu, sei iha misa iha Igreja Saun Paulo no Saun Pedro no tuir-mai tau ai-funan besik iha estátua saudozu Nicolau Lobato nian. Iha Díli, komemorasaun prinsipál sira sei hala’o iha Largo Tasi Tolu no inklui konferénsia internasionál g7+, desfile militár, diskursus ofisiais, kondekorasaun, asinatura protokolu ho Repúblika Populár Xina ba konstrusaun Ospitál Militár Forsas Armadas nian, han-kalan hamutuk, no konsertu muzikál ho partisipasaun husi artista nasionál no internasionál sira seluk.

Rezolusaun Governu ne’e determina mós katak, aleinde serimónias protokolares no militares, tenke hala’o atividades kulturais no desportivas, inklui teatru, poezia, dansa tradisionál no atuasaun muzikál sira, liuliu envolve joven no estudante sira.

Governu mós fó toleránsia pontu iha munisípiu sira ne’ebé kobre, liuliu iha loron ne’ebé selebrasaun aniversáriu ba da-50 FALINTIL nian hala’o iha ne’ebá. Determina mós hodi harii komisaun organizadora interministeriál ida, ne’ebé lidera hosi Ministru Defeza no iha koordenasaun ho F-FDTL, iha responsabilidade atu koordena atividade hotu-hotu no asegura envolvimentu hosi membrus Governu iha selebrasaun sira iha munisípiu balu.

*****

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Finansas, Felícia Claudinanda Cruz Carvalho, kona-ba definisaun kompozisaun Komité Revizaun Polítiku ba Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026.

Komité Revizaun Polítiku iha objetivu atu garante katak planu anuál husi servisus no entidades Setór Públiku Administrativu viavel no aliñadu ho prioridades nasionál ne’ebé estabelese iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030, iha Programa Governu, iha planu tempu médiu no dokumentu estratéjiku sira seluk.Komité mós iha responsabilidade atu asegura katak dotasaun orsamentál ne’ebé atribui tuir planu hirak ne’e no limite másimu ba despeza ne’ebé define ona, no mós garante katak inkluzaun dotasaun iha Orsamentu Jerál Estadu depende ba inskrisaun prévia husi ninia atividades iha planu servisu anuál ka entidade sira ne’e.

Komité Revizaun Polítiku ne’e sei prezide husi Primeiru-Ministru no kompostu mós hosi Vise-Primeiru-Ministru rua, Ministra Finansas, Ministru Obras Públikas no Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku. Sekretáriu Estadu Igualdade, Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Prezidente Institutu ba Defeza Direitu Labarik,  reprezentante ida hosi Asosiasaun Defisiente Timor-Leste mós sei partisipa iha sorumutu Komité Revizaun Polítiku nu’udar observadór.

*****

Aprova mós projetu Dekretu-Lei ne’ebé kria Banku Nasionál Dezenvolvimentu Timor-Leste, SA (BNDTL), ne’ebé aprezenta hamutuk hosi Gabinetes Ministrus Planeamentu no Planeamentu Estratéjiku, Ministra Finansas no Vise-Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus.

BNDTL hanesan instituisaun finanseira ida ho kapitál públikus ne’ebé esklusivu, ho personalidade jurídika no autonomia administrativa, finanseira no patrimoniál, ne’ebé nia objetivu atu apoia investimentu produtivu no hasa’e kreximentu ekonómiku sustentavel país nian.

Tuir diploma ne’ebé daudaun ne’e aprova, BNDTL iha misaun atu kompleta falla merkadu nian iha asesu ba finansiamentu médiu no tempu naruk, promove solusaun adekuada ba nesesidade komunidade emprezariál timoroan, liuliu iha setór ne’ebé konsidera estratéjiku, hanesan agrikultura, indústria transformadora, turizmu, infraesruturas no servisu sosiál sira. Banku ne’e bele mós hala’o funsaun iha jestaun fundus estratéjikus, tuir mandatu Governu nian, nune’e asegura ninia sustentabilidade iha futuru no neutralidade orsamentál.

Diploma ne’e estabelese mós katak kapitál sosiál inisiál ne’ebé fiksa iha dolar amerikanu millaun 30, ne’ebé Estadu maka subskreve tomak.

*****

Tuir projetu sira ne’ebé aprezenta hosi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministrus delibera atu autoriza despeza no abertura ba ninia prosedimentus aprovizionamentu hodi halo ezekusaun ba projetu reabilitasaun infraestruturas rodoviárias haat:

Governu mós fó instrusaun ba Komisaun Nasionál Aprovizionamentu hodi hahú etapa sira tuirmai hosi prosedimentus kontratasaun públika nian, tuir lejizlasaun ne’ebé vigora.

*****

Konsellu Ministrus aprova projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, kona-ba Rejime Jurídiku Artes Marsiais.

Objetivu hosi inisiativa lejizlativa ida-ne’e maka atu estabelese rejime jurídiku ida ne’ebé klaru ba ensinu, aprendizajen no prátika artes marsiais iha Timor-Leste, hodi asegura katak atividades ne’e hala’o ho seguru, ordenadu no tuir prinsípius orden públika nian.

Proposta ne’e ho objetivu atu prevene no kombate violénsia ne’ebé asosiadu ho prátika artes marsiais, liuliu entre joven sira, liuhosi kria mekanizmu monitorizasaun, fiskalizasaun, no responsabilizasaun ne’ebé efikás ba sentru, klube, no ajente sira ne’ebé envolve. Tanba ne’e maka introdús figura “perfíl risku”, ne’ebé bele aplika ba organizasoins ho istória komportamentu antisosiál ka violentu, sujeitu ba medida kontrolu institusionál espesífiku sira.

Diploma ne’e mós propoin kriasaun órgaun foun rua: Komisaun Reguladora Desportu ba Artes Marsiais (CRDAM, sigla iha lian portugés) no Komisaun Monitorizasaun no Fisklizasaun Artes Marsiais (CMFAM, sigla iha lian portugés), atu nune’e bele asegura koordenasaun institusionál ne’ebé forte entre entidade governamentais kompetentes no sosiedade sivíl.

Entre prinsípiu orientadór sira ne’ebé konsagra iha proposta lei ne’e, destakada maka prioridade ba orden públika, prevensaun no prekausaun ba riskus, koordenasaun institusionál, responsabilizasaun individuál no koletiva, liberdade ba asosiasaun no la-partidariza, hodi garante katak artes marsiais mantén hanesan prátikas formasaun pesoál no kulturál, ne’ebé laiha influénsia hosi polítiku-partidáriu sira.

Ho proposta lei ida-ne’e, Governu hakarak atu salvaguarda arte marsiál sira-nia karater desportivu no kulturál, hodi promove sira-nia prátika ne’ebé responsavel no kontribui ba seguransa no moris-di’ak sosiedade timoroan nian.

*****

Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Céu Brites, kona-ba kriasaun Subsídiu Saúde no Nutrisaun ne’ebé Kondisionál ba Inan Isin-Rua, Inan Fó-Susu no Labarik sira to’o 3 ne’ebé iha Situasaun Vulnerabilidade Sosiál.

Mekanizmu protesaun sosiál foun ida-ne’e ho objetivu atu kombate ma-nutrisaun krónika no promove saúde inan-oan liuhosi fornese apoiu mistu ne’ebé kompostu husi ai-han adekuadu no insentivu finanseiru ho valór dolar amerikanu 25 ho periodisidade trimestrál.

Programa ne’e sei implementa iha faze inisiál, hanesan projetu-pilotu, iha munisípiu Kovalima, Ermera no Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu, rejiaun ne’ebé identifika liuliu hanesan nivel  aas ba ma-nutrisaun infantíl.

Subsídiu ne’e fornese ba feto no labarik sira iha situasaun vulnerabilidade sosioekonómika ne’ebé iha komprovadu, no ninia atribuisaun ne’ebé kondisiona ba kumprimentu rekizitu mínimu adezaun ba akompañamentu pré-natal (molok moris), pós-natal (hafoin-moris) no dezenvolvimentu infantil, ne’ebé inklui konsulta regulares iha sentru saúde, vasinasaun ne’ebé atualizadu no sesaun akonsellamentu nutrisionál, tuir padraun tékniku ne’ebé Ministériu Saúde aprova ona.

Jestaun no monitorizasaun ba programa ne’e sei asegura hosi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, serbisu hamutuk ho Ministériu Saúde, Finansas, Administrasaun Estatál, no Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste, no bele hetan mós apoiu tékniku hosi parseiru dezenvolvimentu sira. Diploma ne’e mós prevee kriasaun baze-dadus sosiál espesífika ida no halo avaliasaun independente ida ba projetu-pilotu hafoin fulan 36 implementasaun nian, ho objetivu ba ninia expansaun eventuál iha nivel nasionál tomak. REMATA

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=44670