……………………………………………………………………………………………………………
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Estraordináriu Konsellu Ministrus loron 28 fulan-jullu tinan 2025 no Sorumutu Koordenasaun Interministeriál da-2 kona-ba Adezaun Timor-Leste ba ASEAN
Konsellu Ministru hala’o sorumutu iha Salaun Nobre Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, iha Dili, hodi aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé apela ba Reinu Tailándia no Reinu Kamboja atu hapara kedas ostilidade hotu-hotu no adota medidas konkreta hodi evita eskalasaun konflitu ne’ebé la’o hela, ne’ebé hamosu ona ema lakon vida sein nesesidade, estraga propriedade no dezlokasaun populasaun nian.
Iha rezolusaun ne’ebé aprova ona, Governu Timor-Leste manifesta ninia apoiu ba inisiativas hodi utiliza mekanizmu rezolusaun disputa pasífika ne’ebé disponivel iha ASEAN nia laran, hanoin ba-iha kontestu ida ne’e, knaar prezidénsia ASEAN husi tinan 2008 to’o 2011, mediasaun husi entidade seluk ka rekursu ba instánsia internasionál kompetente sira, tuir lei internasionál.
Governu manifesta mós disponibildade tomak Timor-Leste nian hodi kolabora ho Estadu-Membrus ASEAN nian no parseirus internasionál hodi promove solusaun pasífika, duradoura no bele simu-malu, ne’ebé salvaguarda interese lejítimu sira parte rua ne’e nian, maibé ho efetivu no efikás promove pás no proteje populasaun.
Reuniaun estraordinária Konsellu Ministru ne’e hala’o hafoin Reuniaun Koordenasaun Interministeriál da-2 kona-ba prosesu adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN, ne’ebé hala’o mós iha Salaun Nobre Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun no prezide hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão.
Enkontru interministeriál, ne’ebé hala’o tuir Deklarasaun Prezidénsia Simeira ASEAN ba dala 46, ne’ebé adota iha Kuala Lumpur iha loron 26 fulan-maiu 2025, no Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprova iha loron 29 fulan-maiu, ho objetivu atu avalia progresu ne’ebé alkansa ona dezde reuniaun koordenasaun dahuluk no atu aselera prosedimentu formál ne’ebé presiza ba adezaun tomak Timor-Leste nian iha organizasaun ne’e.
Analiza mós progresu preparasaun téknika sira ba adezaun iha akordu ekonómiku prinsipál sira ASEAN nian, inklui Akordu Komérsiu Sasán ASEAN nian (ATIGA), Akordu-Kuadru kona-ba Servisus ASEAN (AFAS), Akordu kona-ba Movimentu Pesoa Naturál (MNP), no Akordu Abranjente Investimentu ASEAN (ACIA), nune’e mós preparasaun ba adezaun iha instrumentu legál sira pilár 3 organizasaun nian- polítiku no seguransa, ekonómiku no sosiokulturál. Diskute mós progresu iha akordu izensaun ba vistu ho Estadu-Membru sira ASEAN nian, dezafiu sira ne’ebé sei iha, no pasu sira tuirmai. Kalendáriu ba pasu sira iha futuru hodi aselera prosesu adezaun nian, ne’ebé marka ona ba fulan-outubru, tinan 2025, mós aprezenta no diskute ona. REMATA