Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-jullu tinan 2025

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-jullu tinan 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no, autoriza Ministra Finansas, Santina J. R. F. Cardoso, lori Estadu nia naran, hodi halo negosiasaun, ba kondisaun espesífiku sira kona-ba emisaun garantia Estadu to’o montante másimu dolár amerikanu millaun 80, hanesan parte ida hosi projetu dezenvolvimentu sentrál fotovoltaika solár iha Laleia, Munisípiu Manatutu. Garantia ne’e ho objetivu atu asegura kumprimentu ba obrigasaun Eletrisidade Timor-Leste (EDTL), hanesan estabelese ona iha Kontratu Sosa Enerjia ne’ebé asina ona ho konsórsiu promotór projetu nian.

Projetu ne'e sei implementa hosi konsórsiu ne'ebé kompostu hosi EDF Renouvelables International S.A.S. no husi I-Environment Investments Pacific Pty Ltd. Objetivu mak atu hasa’e kapasidade nasionál produsaun nian no distribuisaun eletrisidade, diversifika fontes enerjétika no insentiva utilizasaun teknolojia sustentável sira, ho foku ba potensiál enerjia solár nasaun ne’e nian. Inisiativa ida ne’e sei kontribui hodi kria sistema enerjétiku ida ne’ebé seguru, estável, no sustentável liu, lori benefísiu diretu ba populasaun no hodi insentiva dezenvolvimentu ekonómiku. Projetu ne’e lansa ofisialmente iha loron 22 fulan-jullu, durante serimónia komemorasaun aniversáriu EDTL nian ba dala 5.

*****

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Proposta Lei kona-ba Rejime Jerál Sistema Finanseiru no Atividade Bankária nian, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso. Projetu Proposta Lei ida-ne'e hetan ona deliberasaun iha sorumutu Konsellu Ministrus iha loron 4 fulan-Juñu tinan 2025. Maibé, tanba iha mudansa balu durante faze redasaun finál, presiza atu submete fali ba deliberasaun liután.

*****

Tuir fali ho aprezentasaun husi Diretora Ezekutiva East Timor Trading Group, Milena Pires, kona-ba planu investimentu grupu nian hodi harii zona industriál no komersiál.

Projetu ne'ebé hanaran Discovery Business Industrial Zone (DBIZ), prevee atu harii sentru industriál, komersiál no lojístiku, ho investimentu privadu liu millaun dolar amerikanu 50, ne'ebé sei dezenvolve iha faze tolu. Faze dahuluk inklui instalasaun fábrika engarrafamentu no produsaun bebidas, armajen, no infraestrutura apoiu sira seluk.

*****

Tuir kronograma ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, Konsellu Ministru delibera hodi aprova Roteiru ba Instalasaun Supremu Tribunál Justisa.

Roteiru ne’e define pasu no atividade sira ne’ebé presiza ba instalasaun tomak Supremu Tribunál nian, hodi espesifika entidade sira ne’ebé responsável ba ninia ezekusaun. Husi asaun sira ne'ebé planeadu, inklui alokasaun verba ne’ebé presiza iha Orsamentu Estadu tinan 2026, kria Komisaun Rekrutamentu no Selesaun ida ne'ebé responsavel hodi rekruta no nomeia membru sira Juri Selesaun nian, selesaun Juis Konselleiru, nomeasaun Prezidente Supremu Tribunál, no elaborasaun diploma ne’ebé sei formaliza ninia instalasaun.

Asaun sira ne’ebé prevee iha prazu espesífiku, ho atividade fundamentál tenke remata, tuir kronograma, to’o finál semestre dahuluk tinan 2026 nian, hodi nune'e bele garante inísiu hosi funsionamentu Supremu Tribunál Justisa nian iha fulan-Juñu tinan oinmai.

*****

Ikusliu, membrus Konsellu Ministrus analiza aprezentasaun Ministru Justisa, Sérgio Hornai, kona-ba rezultadu prinsipál no rekomendasaun sira konsulta públika nian ne’ebé realiza iha ámbitu preparasaun Planu Asaun Nasionál kontra Tráfiku Umanu tinan 2026-2030, ne’ebé ho objetivu atu reforsa mekanizmu prevensaun, protesaun ba vítimas, perzekusaun penál, no parseria institusionál sira. Planu ne’e ho objetivu atu kria kuadru estratéjiku ida ne’ebé metin hodi kontra tráfiku umanu ho efetivu, ho medidas konkreta no ne’ebé koordenada hosi entidade governamentál oin-oin no parseiru sosiedade sivíl sira. REMATA

   Ba leten