Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais, Mariano Assanami Sabino, partisipa nu’udár oradór iha sesaun abertura Konferénsia Internasionál kona-ba Alterasaun Klimátika, Direitus Umanus no Justisa Klimátika, ne’ebé hala’o iha loron 21 to’o loron 23 fulan-jullu iha Salaun Canossa, iha Dili. Eventu ne’e organiza hosi FONGTIL (Forum Organizasaun Naun-Governamentál Timor-Leste), iha parseria ho organizasaun sira-seluk, ne’ebé halibur reprezentantes governamentais, akadémiku no membru sira hosi sosiedade sivíl Timor-Leste no país sira hanesan Brazil, Indonézia, Repúblika Demokrátika Kongo, Fiji, Vanuatu, Austrália, Tailándia no Filipinas, ho objetivu atu analiza ho krítiku ba interligasaun sira entre alterasaun klimátika, direitus umanus no justisa klimátika.
Iha nia intervensaun, Vise-Primeiru-Ministru espresa apoiu totál ba inisiativa sira hosi sosiedade sivíl Timor-Leste nian no defende nesesidade ba esforsu hamutuk atu hasoru dezafiu sira ne’ebé hamosu hosi alterasaun klimátika, liuliu iha rejiaun ne’e. “Ita hotu hatene ita nia ai-laran tuan sira ne’ebé uluk gerrilleiru sira subar bá hetan estragu, tanba ne’e mak ita presiza polítika ida para bele rekupera, maibé presiza ema hotu nia kontribuisaun iha asaun, liu-liu hanesan kuda ai-oan iha fatin risku sira”, dehan Primeiru-Ministru Interinu.
Mariano Assanami Sabino alerta mós kona-ba impaktu diretu hosi alterasaun klimátika iha Timor-Leste, hodi refere ba bailoron naruk, bee menus no rai halai, no husu responsabilidade individuál no koletiva atu prezerva ambiente. “Importante tebetebes atu ema hotu tau matan ba ambiente, hodi evita sunu rai no tesi ai arbiru, tanba asaun sira ne’e fó risku ba ema-nia moris no futuru”, nia subliña.
Governante ne’e destaka mós medida sira ne’ebé Ezekutivu adota ona ba prezervasaun biodiversidade, liuliu konservasaun ba área protejida sira hanesan Parke Nino Konis Santana, Parke Nasionál Kay Rala Xanana Gusmão, Jardín Botániku Francisco Xavier do Amaral no Parke Nasionál Rezervadu Maukatar. Nia subliña mós katak, sorumutu sira hanesan ne’e bele inspira asaun konkreta sira iha defeza ba ai-laran sira ne’ebé tuan liu, ne’ebé esensiál ba ekilíbriu ambientál no ba moris.
Konferénsia ne’e, ne’ebé hetan apoiu hosi organizasaun sira hanesan Asosiasaun HAK, Plan International, Oxfam, TAPSA, CGT-TL no DILICIOUS, defende resposta ida ne’ebé inkluziva, bazeia ba direitus umanus hodi garante justisa klimátika, foka mobilizasaun koletiva no hametin parseria transnasionál sira ba sosiedade ida ne’ebé sustentável no reziliente liu.