Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-jullu tinan 2025
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-jullu tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru José Honório da Costa Pereira Jerónimo, kona-ba Asesu no Ingresu iha Ensinu Superiór.
Tuir Lei Baze Ensinu Superiór nian, diploma ne’e define rejime jurídiku ba asesu no ingresu iha ensinu superiór iha Timor-Leste, ho estabelesimentu regras komúns ba prosedimentu kandidatura, selesaun no kolokasaun ba estudante sira.
Medida ne’e aplika ba estudante hotu-hotu ne’ebé remata ona eskola sekundáriu no hakarak inskreve iha instituisaun ensinu superiór públiku ka privadu, ho kritériu uniforme ba admisaun estudante foun sira.
Diploma ne'e determina hodi kria rejime jerál ida ba asesu no rejime espesiál ne'ebé dirije ba grupus espesífikus, inklui ema ho defisiénsia, membrus família ne’ebé iha situasaun vulneravel, sidadaun timoroan ne'ebé maka termina ona ensinu sekundáriu iha estranjeiru no sira ne'ebé liu tinan 23, no seluk tan.
Kria Komisaun Koordenadora ba Asesu Ensinu Superiór (CAES, sigla iha lian portugés), ho responsabilidade atu organiza no superviziona prosesu ba asesu ensinu superiór públiku, inklui definisaun kalendáriu, koordenasaun ezame, klasifikasaun kandidatus no validasaun ba lista kolokasaun nian.
Durante períodu tranzitóriu tinan sanulu (2025-2035), jestaun prosesu asesu ba ensinu superiór públiku sei asegura hosi Governu. Hafoin períodu ida-ne’e, responsabilidade sei entrega ba instituisaun ensinu superiór sira rasik, ne’ebé sei bele organiza sira-nia prosesu admisaun rasik. Diploma ne'e mós prevee posibilidade ba kursu sira ne'ebé ezije pré-rekizitu espesífiku sira no define kritériu sira dezempate nian no mekanizmu rekursu nian ba kandidatu sira.
*****
Aprova mós, projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, kona-ba subsídiu disponibilidade no dedikasaun nian iha ámbitu Jogu Desportivu CPLP ba da-12 tinan 2025 iha Timor-Leste.
Diploma ne'e ho objetivu atu rekoñese esforsu no garante disponibilidade totál hosi elementu sira ne'ebé envolve iha organizasaun no partisipasaun Timor-Leste nian iha Jogu Desportivu CPLP ba da- 12, ne'ebé sei hala'o hosi loron 17 to’o 27 fulan-jullu tinan 2025. Iha sentidu ida-ne’e, estabelese subsídiu disponibilidade no dedikasaun ba voluntárius, atletas, treinadores, árbitrus, ofisiais, animadores, funsionárius kontratadus no funsionárius públikus hosi Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura, ne’ebé partisipa diretamente iha preparasaun no ezekusaun eventu nian.
Subsídiu ida-ne'e, ho karater finanseiru no ne’ebé fó hanesan exesaun, ho objetivu atu kompensa kondisaun serbisu espesiál sira ne'ebé ezije, liuliu oras estraordináriu ne'ebé liu oras tolu loroloron, iha períodu entre loron 17 fulan-maiu no loron 27 fulan-jullu tinan 2025. Lista benefisiáriu sira sei aprova liuhosi despaxu ministeriál, bazeia ba informasaun sira ne’ebé hato’o hosi Sekretariadu Komisaun Organizadora Lokál Jogu Desportivu CPLP nian.
*****
Ikusliu, Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, aprezenta ba Konsellu Ministrus rezultadu relatóriu preliminár hosi Organizasaun Internasionál Aviasaun Sivíl (ICAO), iha ámbitu Programa Universál Auditoria Seguransa - Abordajen Kontrolu Kontínuu (USAP-CMA).
ICAO, ajénsia espesializada hosi Nasoins Unidas ne’ebé harii iha tinan 1944, iha misaun atu promove dezenvolvimentu seguru no sustentável hosi aviasaun sivíl internasionál liuhosi define padraun globál no hametin kooperasaun entre Estadu sira. Liuhusi USAP-CMA, organizasaun ne'e kontinua avalia nasaun sira-nia kumprimentu ba normas seguransa aviasaun nian, identifika frakeza sira no apoia ninia korresaun.
Iha aprezentasaun, destaka rezultadu prinsipál sira hosi auditoria, no mós asaun no rekomendasaun sira ne’ebé atu implementa hodi hadi’a kondisaun seguransa aviasaun sivíl nasionál nian. REMATA