Sorumutu Konsellu Ministrus Loron 16 Dezembru 2010

GOVERNU KONSTITUSIONÁL BA DA-IV

SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRUS

……………………………………………………………………………………………………………………………

KOMUNIKADU IMPRENSA

Sorumutu Konsellu Ministrus Loron 16 Dezembru 2010

Konsellu Ministru hala’o soru-mutu iha loron Kinta ne’e, loron 16 fulan Dezembru tinan 2010, iha Sala Soru-Mutu Konsellu Ministrus nian, iha Palásiu Governu, iha Díli, no halo aprovasaun ba:

1. HDDekretu-Lei kona-ba pagamentu estraordináriu saláriu fulan ida nian ba setór públiku

Governu Konstitusionál hakarak konklui polítika kona-ba prezervasaun rekursu umanu nian ne’ebé iha ligasaun ho atividade Estadu Timór nian, tanba ne’e importante atu rekoñese no insentiva dezempeñu di’ak husi nia funsionáriu sira.

Ida ne’e hanesan medida ekuitativa, maski ho karater esepsionál, ne’ebé hakarak atu aproxima funsionáriu sira Estadu nian no traballadór nasionál sira seluk, hodi tau sira iha nível ne’ebé hanesan.

2. Dekretu-Lei kona-ba Estatutu Institutu Nasionál Formasaun Dosente no Profisionál sira Edukasaun nian

Diploma ida ne’e regula termu sira kona-ba kriasaun, organizasaun no funsionamentu Estatutu Institutu Nasionál Formasaun Dosente no Profisionál sira Edukasaun nian (ne’ebé ninia kriasaun pevee iha Lei-oan Ministériu Edukasaun nian).

Objetivu Institutu ne’e nian mak hanesan: hatan ba dezafiu rekualifikasaun ba dosente hirak ne’ebé hala’o hela sira nia funsaun, nu’udar buat ne’ebé Estatutu Kareira Dosente nian determina; promove investigasaun ne’ebé nesesáriu atu hadi’a prátika iha óptika formasaun dosente nian, dezenvolve kuríkulu husi modalidade formasaun hotu-hotu; no garante kapasidade no efisiénsia iha prestasaun servisu iha teritóriu nasionál tomak ba kontinuasaun kualifikasaun kona-ba sistema Edukasaun no Ensinu nu’udar presupostu kona-ba susesu eskolár alunu sira nian.

3. Dekretu-Lei kona-ba Rejime Lisensiamentu Ambientál

Diploma ida ne’e aprova rejime Lisensiamento Ambientál ne’ebé  hatan ba nesesidade pevensaun impaktu negativu ambientál ne’ebé mosu tanba kompleksidade projetu nian, hodi atende ba realidade ekonómika no sosiál Timor-Leste nian.

Sistema ne’e konsebe atribuisaun lisensa ambientál no nia fiskalizasaun, ho konsekuénsia lójika ida kona-ba avaliasaun ambientál projetu sira nian, nune’e kria prosedimentu ida ne’ebé integradu no prosesu simplifikadu kona-ba prevensaun impaktu ambientál negativu no kontrolu poluisaun husi projetu sira.

Atu salienta tan katak, paíz hahú kedas iha ninia restarausaun independénsia iha tinan 2002, hatudu preokupasaun boot no hanoin kona-ba kestaun ambientál. Konstituisaun estabelese iha ninia artigu 61.o, la’ós de’it direitu ba moris iha ambiente umanu ida ne’ebé saudável no ho ekolojia ekilibradu, maibé mós, dever atu konserva no proteje ambiente ba jerasaun tempu oin mai nian. Ba nível internasionál, Timor-Leste marka ninia prezensa iha Konferénsia oin-oin no ratifika mós Konvensaun Internasionál sira ne’ebé selebra iha Organizasaun Nasoens Unidas kona-ba Alterasaun Klimátika (CQNUAC), Protokolu Kiotu, Konvensaun Nasoens Unidas kona-ba Diversidade Biolójika, Konvensaun Nasoens Unidas ba kombate Dezertifikasaun, Konvensaun Viena ba protesaun kamada ozonu no Protokolu Montereal, ba redusaun substánsia ne’ebé hamohu kamada ozonu.

Atu kumpri obrigasaun internasionál ne’ebé hala’o iha CQNUAC, Estadu iha dever atu implementa konjuntu medida estratéjika ida diresionada, atu hatan ba nesesidade ambientál tanba mudansa klimátika iha paíz, hodi propen mós atu hola medida nesesária sira, hodi hala’o dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste.

Tan ne’e, hanesan responsabilidade ida CQNUAC nian, no nu’udar nasaun ne’ebé hala’o hela dezenvolvimentu, Timor-Leste seidauk iha vinkulasaun ba redusaun emisaun gás ho efeitu estufa no, tuir data índise, emisaun baixu liu (besik 0,02 tonelada per kapita iha tinan ida), Estadu rasik sei halo ninia redusaun.

Konsellu Ministrus analiza mós:

1. Dekretu-Lei kona-ba kriasaun empreza petrolífera Timor-Leste nian

Define tiha ona regulamentu kona-ba atividade ne’ebé iha ligasaun ba setór minarai, Konsellu Ministrus analiza tiha ona mós, proposta kriasaun empreza petrolífera Timor-Leste nian, ne’ebé sei detém no jere tuir enkuadramentu ida no prinsípiu natureza emprezariál, ba ajente propriedade Estadu Timor-Leste nian iha setór minarai.

2. Dekretu-Lei kona-ba kriasaun Fundu Investimentu no Dezenvolvimentu

Ho objetivu atu hatan ba difikuldade emprezáriu timór oan atu hetan finansiamentu – realidade ekonómika sosiál ida ne’ebé konfirma husi estudu foin lalais ne’e nian kona-ba Korporasaun Finanseira Internasionál no Banku Aziátiku ba Dezenvolvimentu – Governu Konstitusionál ba Dahaat, hakarak harii Banku Investimentu no Dezenvolvimentu Nasionál.

Prosesu kriasaun ba intrumentu finanseiru ida ne’e, hodi fó apoiu ba setór privadu (no fó rezultadu modelu ida ne’ebé sustentável ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian) implika atu kumpri konjuntu norma sira nesesáriu ba funsionamentu ida ne’ebé diak ba Banku. Kriasaun fundu ida kona-ba investimentu no dezenvolvimentu ne’ebé bele permite, iha kurtu prazu, apoiu ba setór privadu mak hanesan opsaun ida ne’ebé analiza tiha ona husi Konsellu Ministrus.

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=4427