Sirkulár Konjunta Kona ba Moras Rabies / Raiva

 Vise-Ministru Fortalesimentu Institusionál Saúde  

Sekretáriu Estadu Pekuária

Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana

IX Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Sirkulár Konjunta

Loron 27, fulan-juñu, tinan 2025

Sirkulár Konjunta  Kona ba Moras Rabies / Raiva

Moras Rabies/Raiva (moras asu bulak) oras ne’e sai ita hotu nia prekupasaun tamba fó ameasa ba saúde públika iha ita nia rai doben Timor-Leste. Tambá ne’e dala ida tan ami hakarak informa ba komunidade hotu-hotu iha teritóriu tomak katak, moras Raiva hamate ona Timor oan nain ne’en (6). Ema hirak ne’e husi (RAEOA) nain tolu (3), Munisípiu Bobonaru nain rua (2) no Munisípiu Ermera nain ida (1). Ema hirak ne’e hetan tata husi Asu ne’ebe pozitivu ho virus Rabies haktuir komfirmasaun Laboratóriu.
 Nune’e, atu prevese no mitiga moras Rabies (moras asu bulak) labele da’et ba Munisípiu seluk ne’ebe oras ne’e sei livre hela maka, Sekretáriu Estadu Pekuária (SEPE) hamutuk ho Ministériu Saúde (MS), Ministériu Administrasaun Estatal (MAE) liu-husi Sekretariu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) servisu hamutuk ho Prezidente Autoridade Munisípál (PAM) sira (Autoridade lokál, líder komunitáriu, líder religiozas), Instituisaun Seguransa – Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Falintil Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) hodi kontrola no tau matan atu bele prevese no mitiga surtu ne’e.

Bazeia ba Dekretu-Lei Nº 12/2014, loron 14 fulan maiu, kona-ba, Restrisuan Movimentu Animal nian iha Área Urbana, iha Artigu 3 (alínea d no e), art. 5 nº. 1 (alínea a,c) no número 2. Artigo 7, 9, 10, no kapítulu IV sansaun (artigo 9 ho kóimas) no no moos Artigo 8 husi Dekretu-Lei numero 33/2008 de 27 de Agostu Primeira Alterasaun ba Dekretu Lei 03/2024 de 17 de Janeiro konba Higiene no Ordem Publika, maka hanesan tuir mai ne’e:

  1. Husu ba komunidade ne’ebé hakaik asu, busa no lekirauk atu sulan ka kesi no la husik lao livre iha komunidade nia le’et, liu-liu komunidade sira ne’ebe hela besik iha areas fronteiras hanesan Munisípiu Bobonaro, Munisípiu Covalima, Munisípiu Ermera, RAEOA inklui Dili.
  1. Proibi/bandu atu lori animal hanesan asu, busa no lekirauk husi Munisípiu ida ba munisípiu seluk inklui Autoridade Administrativa de Atauro (AAA) no RAEOA via (terrestre, aéreo no marítima) no moos husi estranjeiru mai Timor-Leste; Wainhira Guarda Postu Tránzitu ou ekipa Konjunta hetan maka sira sei prende no elimina.
  2. Husu ba sidaduan sira nebe maka hakiak animal hanesan Asu, Busa no Lekirauk obrigatoriamente kopera ho ekipa vasinadór atu assegura animal hirak nee hodi hetan vasina ou voluntáriamente lori ita boot sira nia animal hirak ne’e ba fatin postu vasinasaun ne’ebe prepara husi Ministériu Agrikultura, Pekuária Peska no Florestas ka klinika privadu animal iha munisípiu idak-idak;
  3. Ekipa konjunta sei elimina animal (Asu no Busa) ne’ebe deskonésidu ou nain la iha;
  4. Bainhira la kumpri ho regrás hirak ne’ebe mensiona no karik ema ruma hetan tata husi asu, busa no lekirauk maka nain ba animal refere sei responsabiliza tuir Dekretu-Lei mensiona iha leten.

Díli, 27 Junhu 2025

José dos Reis Magno, Lic. SP
 Vice Ministro Fortalecimento Institucional Saúde

José Vieira de Araújo, Lic. CSH., Lic. Dir., MD., M.AP
 Sekretáriu Estadu Pekuária

Germano Santa Brites Dias
 Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=44141