Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-juñu tinan 2025
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-juñu tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, kona-ba Rejime Jurídiku ba Investigasaun Sientífika Mariña Internasionál.
Rejime jurídiku ida-ne’e ho objetivu atu regula prosedimentu autorizasaun hodi hala’o atividade investigasaun sientífika tasi hosi Estadu estranjeiru ka organizasaun internasionál sira iha espasu marítimu nasionál, tuir Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi (UNCLOS, sigla iha lian Inglés), nune’e mós ho rekomendasaun no prátika internasionál sira ne’ebé di’ak, hodi salvaguarda direitu soberania no jurisdisaun Timor-Leste nian.
Diploma ida-ne’e ho objetivu atu promove koñesimentu kona-ba oseanu, hametin kooperasaun internasionál no garante katak investigasaun sientífika hala’o ho forma ne’ebé aliña ho interese estratéjiku nasaun nian. Medida ne’e hatudu kompromisu Timor-Leste nian ba prinsípiu sira ne’ebé konsagra ona iha UNCLOS, Akordu BBNJ kona-ba konservasaun no utilizasaun sustentável ba biodiversidade tasi nian iha área sira ne’ebé la tama iha jurisdisaun nasionál, Programa Governu nian no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável Ajenda tinan 2030 Nasoins Unidas nian, liuliu ODS 14.
Ho projetu Dekretu-Lei ida-ne’e, Governu hanoin mós atu promove dezenvolvimentu áreas foun peskiza sientífika tasi nian, promove formasaun ba kuadru timoroan sira, liuliu investigadór foin-sa’e sira, no intensifika troka koñesimentu ho parseiru internasionál sira. Timor-Leste nia espasu marítimu, tanba ninia luan no rikeza iha biodiversidade, nu’udar laboratóriu naturál ida ho valór sientífiku boot iha nivel mundiál.
*****
Konsellu Ministrus aprova, iha prinsípiu, orientasaun estratéjika hosi Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul: Promosaun ba Ekonomia Marítima ida ne’ebé Reziliente no Sustentável iha Timor-Leste (2025–2030), ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Daudaun ne’e finaliza hela dokumentu ne’e no sei tuir prosesu konsultasaun públika ne’ebé involve instituisaun relevante sira, komunidade no sosiedade sivíl. Bainhira prosesu ida-ne’e konklui, Polítika no Planu Asaun ne’e sei submete dala ida tan ba apresiasaun no aprovasaun formál husi Konsellu Ministrus.
Inisiativa ne'e propoin mudansa paradigma ida iha modelu dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian, bazeia ba abordajen integradu ida ne'ebé hakarak garante utilizasaun sustentável hosi rekursu tasi, hadi'a kondisaun moris populasaun sira ne’ebé hela iha tasi-ibun no proteje ekosistema sira. Objetivus sentrál maka kriasaun empregu, redusaun pobreza no redusaun impaktu sira mudansa klimátika nian.
Polítika ne’e estruturada bazeia ba pilár fundamentál tolu— sosiál, ekonómiku no ambientál —, Polítika ne’e aprezenta medidas konkreta atu hametin governasaun tasi, valoriza kapitál naturál tasi no promove atividade sustentável sira ne’ebé relasiona ho tasi.
*****
Tuir fali ho análize ba aprezentasaun husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, kona-ba progresu Timor-Leste iha prosesu adezaun ba akordu servisus ASEAN nian, liuliu Akordu-Kuadru kona-ba Servisu (AFAS) no Akordu kona-ba Komérsiu Servisus ASEAN (ATISA) nian.
Durante reuniaun ba dala-110 Komité Koordenadora ba Servisus (CCS) nian, ne’ebé hala’o iha fulan-juñu 2025 iha Laos, ASEAN halo avaliasaun ba Kuadru Kompromisus (SoC) Timor-Leste nian, hodi identifika nesesidade atu ajusta subsetór 20 iha Modu 3 (prezensa lokál) Asesu ba Merkadu hodi kumpre kritériu mínimu AFAS nian. Daudaun ne’e, Timor-Leste kumpre ona sub-setór 306 hosi sub-setór 326 ne’ebé presiza atu adere ba akordu sira ne’ebé temi ona.
Konsellu Ministrus fó mandatu ba Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN atu, hamutuk ho ministériu relevante sira, lidera negosiasaun kona-ba ajustamentu tékniku ba Kuadru Kompromisus, nu’udar pasu fundamentál iha prosesu adezaun plena ba akordu servisu rejionál sira ASEAN nian to’o tinan 2036, tuir kalendáriu ne’ebé estabelese ona ba nasaun sira CLM nian (Cambodia, Laos no Myanmar). REMATA