Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 4 fulan-juñu tinan 2025

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 4 fulan-juñu tinan 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, kona-ba Kriasaun subvensaun públiku ba implementasaun projetu Eskola Superiór Edukasaun – Raiz (ESE-RAIZ), ne’ebé aprezenta hosi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo.

Proposta ne’e ho objetivu atu apoia kriasaun eskola universitáriu foun ida ne’ebé dedika liu ba formasaun inisiál profesór sira ensinu báziku no sekundáriu nian, hodi promove exelente iha edukasaun no valorizasaun ida ne’ebé maka’as ba lian portugés. ESE-RAIZ iha inísiu sei implementa iha Universidade Católica Timorense (UCT) nia laran, hanesan unidade orgánika foun, ne’ebé adota autonomia akadémika, administrativa no finanseira.

Subvensaun públika, ho valór anuál másimu dolar amerikanu millaun ida, sei aloka ba Fundasaun São Paulo Arkidioseze Dili, entidade fundadora UCT nian. Medida ida-ne’e sei permite atu finansia kriasaun no funsionamentu unidade ensinu foun, hodi garante ninia autonomia akadémika, administrativa no finanseira, no mós prestasaun kontas no fiskalizasaun ba ezekusaun projetu ne’e.

***

Hafoin aprezentasaun hosi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo, Konsellu Ministrus delibera atu asume jestaun ba East Timor Coffee Institute – ETCI (Institutu Kafé Timor-Leste), ne’ebé lokaliza iha Gleno, Ermera, no tuirmai aprova projetu espesífiku ida ba institutu ida-ne’e ho hanoin atu reforsa formasaun rekursus umanus iha setór agríkola, liu-liu iha setór kafé, ida husi produtu esportasaun prinsipál Timor-Leste nian.

***

Aprova mós Projetu Proposta Lei kona-ba Rejime Jerál ba Sistema Finanseiru no Atividade Bankária, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuady Lay, no Governadór Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, Sigla iha lian portugés), Helder Lopes.

Proposta ne’e ho objetivu atu moderniza no hametin kuadru legál ne’ebé regula sistema finanseiru nasionál, ho énfaze espesiál ba atividade bankária, hodi substitui rejime ne’ebé daudaun ne’e vigora. Rejime foun ida-ne’e ho intensaun atu aliña lejizlasaun nasionál ho normas no rekomendasaun internasionál sira ne’ebé foin lalais ne’e, atu nune’e bele asegura estabilidade, reziliénsia no transparénsia ne’ebé boot-liu iha setór ne’e.

Objetivu prinsipál sira, mak atu atualiza regras lisensiamentu no superviziona instituisoins finanseiras, hametin mekanizmus prevensaun riskus, proteje klientes bankárius no hametin knaar Banku Sentrál nian hanesan entidade reguladora no supervizora.

Diploma ne’e introdús inovasoins signifikativas, inklui kriasaun Fundu Rezolusaun no Fundu Garantia Depózitus. Objetivu husi Fundu Rezolusaun atu apoia finanseiramente medidas rezolusaun iha instituisaun sira ne’ebé hasoru difikuldade, enkuantu  Fundu Garantia Depózitus garante reembolsu ba depózitus bankárius hodi nune’e bele promove konfiansa iha sistema finanseiru. Prevee mós regra foun sira konduta no transparénsia nian iha relasoins entre bankus ho sira-nia klientes, nune’e mós sansaun ba prátika irregulár sira.

Rejime foun ne’e inklui bankus, instituisoins mikrofinansas, kompañias segurus, sosiedades finanseiras, kooperativas, fintechs no entidade sira seluk iha setór ne’e. Hein katak ninia implementasaun bele kontribui ba ambiente finanseiru ida ne’ebé seguru, asesivel no efisiente liu, ne’ebé apoia kreximentu ekonómiku no dezenvolvimentu iha país ne’e.

***

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Defeza, Donaciano do Rosário Gomes, kona-ba kondisoins atribuisaun subsídius no suplementus remuneratórius nian ba FALINTIL-Forsas Defeza Timor-Leste (F-FDTL).

Objetivu husi diploma ida-ne’e mak atu regula no atualiza loloos suplementu sira ne’ebé fó ba militár F-FDTL sira, ne’ebé aprova hosi Dekretu-Lei n. 34/2021, loron 22 fulan-dezembru, altera hosi Dekretu-Lei n. 85/2022, loron 23 fulan-novembru, hodi rekoñese ezijénsias espesífikas karreira militár nian no nesesidade atu dignifika servisu ne’ebé presta ba Nasaun ne’e. Medida ne’e hakarak mós atu hadi’a lakuna no diskrepánsia sira ne’ebé eziste iha rejime anteriór, hodi konsidera evolusaun hosi kustu moris nian no reforma foin lalais ne’e iha administrasaun públika.

Proposta ne’e aplika ba militár ativu ka rezerva hotu-hotu, iha servisu efetivu, no estabelese valór no kondisoins atu atribui suplementu oioin, hanesan suplementu ba kondisaun militár, suplementu ba atividade espesiál, suplementu frekuenta kursu iha estranjeiru, suplementu ba komandu no xefia, subsídiu transporte, subsídiu ba dezlokasaun servisu no subsídiu alimentasaun nian.

Hodi define kritériu uniforme no transparente atu fó apoiu hanesan ne’e, diploma ne’e asegura jestaun rekursus públikus ida ne’ebé efisiente liu no promove justisa no ekuidade iha Forsas Armadas nia laran. Autorizasaun ba atribuisaun suplementu ida-idak sei depende  ba proposta husi unidade militár  no despaxu husi Xefe Estadu Maiór-Jenerál Forsas Armadas. Suplementu ne’e sei garante de’it durante períodu iha ne’ebé mantein kondisoins ne’ebé justifika nia.*****

Nune’e mós ho proposta hosi Ministru Defeza, Donaciano do Rosário Gomes, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprova Kódigu Onra ba Militár F-FDTL.

Adosaun ba Kódigu ida-ne’e ho objetivu atu afirma prinsípiu étiku, valór morál sira no konduta ezemplár ne’ebé tenke orienta militár F-FDTL hotu-hotu, hodi kontribui ba hametin kultura organizasionál no identidade institusionál Forsas Armada nian. Kódigu ne’e nu’udar instrumentu fundamentál ida atu konsolida kultura militár ida ne’ebé demokrátika, bazeia ba legalidade, dixiplina, profisionalizmu no servisu ba Nasaun.

Kódigu Onra ne’e aplika ba pesoál militár F-FDTL hotu-hotu no reforsa kompromisu ba Konstituisaun, legalidade, respeitu ba sidadaun sira-nia direitu no apartidarizmu  rigorozu hosi Forsas Armadas. Ninia objetivu prinsipál sira maka prevene hahalok ne’ebé la apropriadu, promove imajen públika ida ne’ebé iha integridade no valoriza misaun F-FDTL nian iha servisu ba povu timoroan.

***

Hafoin aprezentasaun hosi Prezidente Federasaun Futeból Timor-Leste (FFTL), Nilton Gusmão, Konsellu Ministrus deside hodi autoriza asinatura memorandu entendimentu rua entre Ministériu Juventude, Desportu no Kultura ho FFTL, nu’udar parte hosi parseria estratéjika hodi hametin infraestruturas futeból nasionál nian. Memorandu dahuluk prevee konsesaun hosi Estádiu Munisipál Dili nian ba federasaun ba períodu tinan 25, ho objetivu atu reabilita no hadi’a infraestruturas ne’ebé iha, hodi uza finansiamentu hosi fundu ida FIFA nian. Memorandu daruak estabelese parseria ba dezeñu, konstrusaun, dezenvolvimentu, jestaun no manutensaun ba estádiu futeból foun ne’ebé sei harii iha sidade Dili.

***

Ikusliu, Konsellu Ministrus deside hodi aprova lansamentu projetu-pilotu ida, ne’ebé propoin hosi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, ba konstrusaun rede eletrisidade subterránea iha parte entre Ponte Habibie no Bekora, iha Dili. Inisiativa ida-ne’e hakarak atu moderniza infraestrutura elétrika sira ne’ebé eziste, hadi’a fiabilidade fornesimentu enerjia nian no hamenus risku sira ne’ebé relasiona ho redes elétrikas iha leten, liuliu iha situasaun udan, anin no rai-lakan ka asidentes. REMATA

url: https://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=43720