Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-maiu tinan 2025

Prezidénsia Konsellu Ministrus

  Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-maiu tinan 2025

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no husi Diretór-Jerál Servisus Nasionál Intelijénsia, Longuinhos Monteiro, kona-ba Orgánika Servisu Nasionál Intelijénsia Estratéjiku nian.

Ho diploma ida-ne’e tama iha vigór, sei revoga Dekretu-Lei n. 3/2009, loron 15 fulan-janeiru, ne’ebé kria ona Servisu Nasionál Intelijénsia (SNI) anteriór, ho objetivu atu reforsa kapasidade Estadu nian hodi hatán ba ameasa sira ne’ebé kompleksa no foun, liuliu aktu terrorizmu, sabotajen, espionajen, krime organizadu transnasionál, ameasas ba infraestruturas estadu nian ne'ebé importante no siberseguransa.

Servisu Nasionál Intelijénsia Estratéjiku (SNIE) ne’e nu’udar servisu personalizadu Estadu nian ne’ebé asume responsabilidade ba produsaun no avaliasaun intelijénsia estratéjika no ba ezersísiu funsaun koordenasaun no supervizaun komunidade intelijénsia nasionál, hodi garante aproximasaun ida ne’ebé integradu no efisiente iha área seguransa nasionál.

Entre inovasaun prinsipál sira ne’ebé introdús hosi diploma foun ne’e maka kriasaun ba estruturas espesializadas, hanesan Diresaun Nasionál Seguransa Sibernétika no Postus Integradus Jestaun Fronteiras; reforsu ba protesaun dadus no kompartimentasaun informasaun, ho regras espesífikas ba funsionamentu Sentru Prosesamentu Dadus nian; no previzaun kona-ba atuasaun limitada, maibé legalmente admisível, iha situasaun flagrante delitu ka perigu atrazu nian, tuir lejizlasaun penál no prosesuál penál ne’ebé vigora.

Ho reforma ba instituisaun ida-ne’e, Governu reafirma ninia kompromisu ba konsolidasaun Estadu Direitu, defeza soberania nasionál no modernizasaun instrumentus seguransa estratéjika Timor-Leste nian, tuir padraun internasionál no ezijénsias kontestu atuál nian.

*****

Aprova mós projetu Proposta Rezolusaun ba Parlamentu Nasionál, atu ratifika Akordu liuhosi troka Notas Diplomátikas, entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Malázia, kona-ba izensaun obrigatória vistu ba tipu pasaporte hotu-hotu (Diplomátiku, Ofisiál ka Servisu no Ordináriu nian).  Ho ratifikasaun ba akordu ida-ne’e ho objetivu atu hametin liután relasoins ne’ebé iha ona, fasilita interkámbiu turístiku entre parte rua no kumpre kompromisu sira ne’ebé Timor-Leste asume ona iha ámbitu prosesu adezaun plena ba ASEAN.

*****

Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministériu Justisa, kona-ba nomeasaun vogais efetivu no suplente ba Konsellu Superiór Ministériu Públiku.

Hodi konsidera katak, hosi vogais haat husi Konsellu Superiór Ministériu Públiku, vogál ida no ninia suplente, hetan nomeasaun hosi Governu, entre sidadaun nasionál sira ho méritu rekoñesidu, lisensiadu iha Direitu no iha gozu tomak ba sira-nia direitu sivíl no polítiku ne’ebé, iha loron nomeasaun nian, la’ós majistradus judisiál ka majistradus husi Ministériu Públiku. Ho konsidera mós katak nomeasaun anteriór sira hosi Governu ba Konsellu Superiór Ministériu Públiku remata ona sira-nia mandatu, Governu deside ona nomeia Virna Lorença de Carvalho nu’udar vogál efetivu Konsellu Superiór Ministériu Públiku nian no Timótio de Deus nu’udar vogál suplente Konsellu Superiór Ministériu Públiku nian.

*****

Aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo, atu kria subvensaun públika ida ba estabelesimentu ensinu superiór, públiku no privadu sira, ne’ebé funsiona iha territóriu nasionál.

Diploma ida-ne’e ho objetivu prinsipál sira atu promove kualidade ensinu superiór no hametin instituisaun sira-nia sustentabilidade finanseira. Liuhusi subsídiu ida-ne'e, hakarak atu enkoraja hadi'a nafatin kondisoins pedagójikas, infraestruturas no teknolójikas instituisaun ensinu superiór sira-nian. Atribuisaun subvensaun ida-ne’e depende ba kumprimentu kritériu rigorozu sira kona-ba kualidade no dezempeñu institusionál nian, ne’ebé define ona hosi Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura.

*****

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão aprezenta atividade sira ne’ebé prevee ona ba Semana Mundiál Oseanu nian, ne’ebé sei hala’o hosi loron 1 to’o loron 8 fulan-juñu, nu’udar parte ida hosi selebrasaun Loron Mundiál Oseanu nian, ne’ebé selebra tinan-tinan iha loron 8 fulan-juñu. Programa ne’e inklui atividade desportiva, kulturál no sensibilizasaun kona-ba protesaun tasi, ne’ebé sei hala’o iha territóriu nasionál tomak, liuliu munisípiu sira ne’ebé iha tasi.

*****

Primeiru-Ministru mós halo aprezentasaun ida kona-ba pontu situasaun ba preparasaun Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azul – Promosaun Ekonomia Tasi ida ne’ebé Reziliente no Sustentável iha Timor-Leste (2025–2030).

Polítika ida-ne’e ho objetivu atu promove paradigma foun ida ba dezenvolvimentu ekonómiku, bazeia ba utilizasaun sustentável rekursus tasi nian, no mós hodi kontribui ba hadi’ak kondisaun moris populasaun nian no prezerva ekosistemas. Ida-ne'e bazeia ba polítikas no asoins integradas lubuk ida, ho foku ba tasi, ne'ebé ho intensaun atu apoia dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian tuir prátika ambientál sira ne'ebé di'ak, ho maneira ida ne'ebé diversifikadu, sustentável no inkluzivu, ne’ebé garante ekilíbriu ba tempu naruk hosi ekosistemas no rekursus tasi nian.

*****

Ikusliu, aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé estabelese kriasaun grupu traballu interministeriál ida ne’ebé responsavel ba implementasaun rekomendasoins ne’ebé hatuur iha Deklarasaun Prezidénsia Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN) nian, ne’ebé emite iha Simeira ASEAN ba da-46, ho objetivu atu konklui prosedimentu formál sira ne’ebé nesesáriu, nune’e mós aselera negosiasaun sira kona-ba akordu ekonómiku prinsipál sira ne’ebé nesesáriu ba prosesu adezaun plena Timor-Leste nian ba organizasaun ne’e, ne’ebé tuir planu sei hala’o iha fulan-outubru 2025. REMATA

   Ba leten