Governu Konsidera Katak Prezensa Sidadaun Fujitivu Ida Iha Timor-Leste Fó Risku ba Seguransa No Interese Nasionál
Prezidénsia Konsellu Ministrus
Portavós Governu Timor-Leste
IX Governu Konstitusionál
...........................................................................................................................
Loron 28 fulan-maiu tinan 2025
Komunikadu Imprensa
Governu Konsidera Katak Prezensa Sidadaun Fujitivu nian ida Iha Timor-Leste Fó Risku ba Seguransa No Interese Nasionál
Governu Timor-Leste konsidera katak prezensa iha territóriu nasionál hosi sidadaun filipinu Arnolfo Teves Jr., ne’ebé deskonfia komete krime grave oioin no hetan akuzasaun formál hosi autoridades judisiais Repúblika Filipinas nian – nasaun membru ASEAN, Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku– nu’udar situasaun ida ne’ebé grave no inaseitavel.
Ninia estadia ne’ebé naruk iha Timor-Leste, liu tinan rua, bele hamosu problemas balun iha relasoins bilaterais entre Estadu rua ne’e no hatudu presedente ida ne’ebé sériu ho implikasaun potensiál ba seguransa interna. Persesaun katak Timor-Leste bele haree hanesan refújiu ida ba indivíduu sira ne’ebé halai hosi justisa internasionál fó risku ba integridade hosi ita-nia fronteiras no esforsu hamutuk hodi kombate krime transnasionál.
Timor-Leste nia adezaun plena ba ASEAN, ne’ebé marka ona ba fulan-outubru tinan ida-ne’e, reforsa liután responsabilidade Estadu Timor-Leste nian hodi koopera ativamente ho parseiru rejionál sira iha defeza justisa, legalidade no estabilidade iha rejiaun ne’e.
Iha ámbitu ida-ne’e, Governu informa katak sidadaun Arnolfo Teves Jr. sei deporta hosi Timor-Leste ho desizaun administrativa hosi Ministériu Interiór, tanba nia iha rai-laran lahó vistu válidu, lahó autorizasaun legál atu hela no ho ninia pasaporte ne’ebé Governu Filipinu kansela. Desizaun, ho efeitu imediatu, bazeia ba lejizlasaun nasionál kona-ba migrasaun no azilu no bazeia ba risku sira ne'ebé sidadaun nia estadia hamosu ba orden públika no seguransa nasionál.
Importante mós atu nota katak sidadaun ne'ebé iha kestaun hasoru akuzasaun kriminál oioin iha Filipinas, inklui akuzasaun omisídiu hamutuk 13, tentativa omisídiu 13 no omisídiu frustradu 4, relasiona ho krime sira ne'ebé komete entre tinan 2019 no 2023, inklui asasinatu ba Governadór Negros Orientál, Roel Degamo, iha tempu ne'ebá. Hodi konsidera faktu sira-ne’e, no tuir Lei Migrasaun no Azilu, nia mós hetan bandu atu tama iha territóriu nasionál durante períodu tinan 10 nia laran.
Governu reafirma nia kompromisu ba prinsípius Estadu Direitu nian, hodi respeita norma internasionál sira kona-ba kooperasaun entre Estadus, no salvaguarda seguransa no estabilidade la'ós de'it ba territóriu nasionál, maibé mós ba rejiaun Sudeste Aziátiku, hodi halo esforsu hamutuk ho Estadu-membru sira ASEAN nian. REMATA