……………………………………………………………………………………………………………
Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 22 fulan-maiu tinan 2025
Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no analiza aprezentasaun husi gabinete Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay, no Governadór Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla iha lian portugés), Helder Lopes, kona-ba opsoins polítiku-lejizlativas husi Proposta Lei kona-ba Rejime Jerál Sistema Finanseiru no Atividade Bankária.
Proposta ne’ebé analiza hela ho intensaun atu estabelese enkuadramentu legál foun ida ba funsionamentu sistema finanseiru nasionál, ho objetivu atu promove estabilidade, konfiansa no efisiénsia hosi setór bankáriu no finanseiru iha Timor-Leste. Rejime foun ne’ebé prepara hela ho objetivu mós atu aliña lejizlasaun nasionál ho prinsípiu internasionál sira kona-ba supervizaun no regulasaun, atu nune’e bele kria kondisaun sólida liután ba dezenvolvimentu ekonomia moderna, dinámika no inkluziva.
****
Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Ministru Petróleu no Rekursus Minerais atu nomeia Avelino Maria Coelho da Silva no José Manuel Gonçalves nu’udar Komisárius Timor-Leste nian ba Konsellu Supervizaun Greater Sunrise.
Órgaun ida-ne’e responsavel ba supervizaun estratéjika Rejime Espesiál Greater Sunrise nian, iha ámbitu Tratadu kona-ba Fronteiras Marítimas entre Timor-Leste no Austrália. Nomeadu sira, ho idoneidade no esperiénsia ne’ebé hetan rekoñesimentu, sei reprezenta Timor-Leste iha desizaun estratéjiku, iha koordenasaun ho Primeiru-Ministru no Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, hodi defende interese nasionál no implementasaun loloos hosi Tratadu ne’e.
****
Projetu Proposta Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas, Marcos da Cruz, kona-ba Lei Pestisidas, hetan mós aprovasaun.
Proposta Lei ida-ne’e hakarak atu regula, iha territóriu nasionál tomak, lisensiamentu, importasaun no esportasaun, produsaun, fa’an no distribuisaun, utilizasaun, embalajen no eliminasaun pestisidas, inklui pestisida agríkola sira, iha etapa hotu-hotu hosi ninia siklu moris, ho objetivu atu proteje saúde ema nian, saúde animál no ai-horis nian, ambiente tasi no terrestre, no mós promove produsaun agríkola ne’ebé sustentável iha Timor-Leste.
****
Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza estensaun, to’o 31 fulan-janeiru 2026, ba servisus konsultoria supervizaun nian iha ámbitu Lote 1 hosi projetu estrada no ponte Baukau–Venilale no Lote 2 Venilale–Vikeke. Estensaun ida-ne’e implika aumentu iha valór kontratu nian, ne’ebé sa’e hosi dolar amerikanu millaun 5,78 ba dolar amerikanu millaun 6,73, ne’ebé korresponde ba aumentu maizumenus dolar amerikanu rihun 954. REMATA